Kaja Kallas: teadusnõukoja koosseisu võiks laiendada ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Reformierakonna esimees Kaja Kallas ütles, et valitsusele koroonakriisi kohta nõu andva teadusnõukoja koosseisu võiks laiendada.

"Kui me vaatame seda haiguse kulgu ja neid andmeid, mida me saame haiguse kohta, siis esimene asi, mida mina teeksin, on see, et me teeksin selle teadusnõukoja laiemaks. Praegu on seal arstid, immunoloogid ja viroloogid. Nad on kõik väga ühese taustaga inimesed. Ühese taustaga inimesed kipuvad mõtlema väga ühtemoodi," rääkis Kallas.

Ta märkis, et teadusnõukokku võiks lisada ka majandusteadlasi ja andmetehnolooge ning ka psüholooge.

Kallas suunaks rõhu riskirühmade kaitsmisele ja avaks tavapärase elu kõigile teistele.

Kallas peab mõistlikuks meetmeid, mida valitsus on rakendanud koroonaviiruse leviku piiramiseks, aga rõhutas, et vaja oleks väga selget plaani kriisist väljatulekuks. "Seda teejuhti, seda plaani oleks praegu väga vaja. Et millest me alustame? Mille me avada saame?"

Kallas rääkis, et ei toeta, et riigi lisaeelarvega alandatakse elektri- ja kütuseaktsiisi. "Praeguses olukorras, kus riigi maksutulud vähenevad drastiliselt, kuna tegevust lihtsalt ei toimu, makse ei laeku," ütles ta.

"Seda raha on vaja tervishoiusektorile, seda raha on vaja ettevõtete töötajate aitamiseks. /.../ See tulu, mis jääb riigieelarvesse tulemata on suur ja seda on vaja teistes kohtades," lausus Kallas.

Kallase sõnul oleks võinud raha võtta maaelu edendamise sihtasutusest. "Seal oli 200 miljonit eraldatud, samas kui põllumajandussektor esimeses järgus selle kriisiga pihta ei saa. Ja me teame, et põllumajandussektoril on teistsugused mured," sõnas Kallas.

"Selles lisaeelarves on palju selliseid asju, mida me toetame, aga kriisiolukord on selline, et kriisi ei tohi kuritarvitada. Tuleks kuulata eksperte," sõnas Kallas.

Saatejuht Johannes Tralla küsis, kas see, et 2009. aastal peaminister Andrus Ansipi valitsus peatas teise samba maksed, oli viga.

Kallase sõnul oli siis täiesti teine olukord. "2009. aastal me olime krooniriik. Meie valuuta oli kroona. Sellist valuutat mujal maailmas ei olnud ja see tähendas, et kogu aeg oli õhus ka võimalus, et meie valuuta devalveeritakse. Seda valuutat ju nii palju ei usaldatud nagu eurot. Teiseks - võimalus saada laenu oli meie jaoks 2009. aastal hoopis teistsugune kui ta on praegu. Praegu tänu sellele, et meie valitsused on kogunud reserve ja meie laenukoormus on olnud väike, on meil ka võimalus võtta laenu parematel tingimustel," ütles Kallas.

Kallase sõnul saaks praegu teise sambasse maksete peatamist täita laenurahaga.
Kallas rääkis ka sellest, et riik peaks oma tegevuskulusid kokku tõmbama. "Ei saa olla nii, et erasektor ja avalik sektor elavad kahes erinevad maailmas," sõnas Kallas.

"Kindlasti on kohti, kust saaks kokku tõmmata, sellepärast, et ka avaliku sektori teatud teenuste vajadus on väiksem," märkis Kallas. Ta rõhutas, et ta ei pea silmas investeeringute kärpimist.

Küsimusele, kas riik peaks toetama Bolti 50 miljoni neile andmisega, Kallas selget vastust ei andnud. Kallase sõnul peaks riik Bolti mure ära kuulama ja leidma võimaluse nende aitamiseks.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: