"Pealtnägija": eksperdi väitel on hulgal avalikel objektidel ohtlik ehituslik probleem ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Märtsi alguses saatis Eesti tuntuim värviekspert prokuratuuri kuriteokaebuse, milles väidab, et elud on ohus paljudel objektidel, kus kasutati potentsiaalselt ebaturvalist tuletõkkevärvi.

Väide on jahmatav, aga seda toetab tsiviilkohtu lahend. Vastaspoole sõnul on see isiklik ärapanemine ja küüniline paanika külvamine. Mõlemad variandid on halvad – kas juhtiv värviekspert ja kohus ajavad jama või ongi meil suur hulk potentsiaalselt probleemseid objekte.

"Jah, ma seda väidan," vastas värvimise järelevalve inspektor Jüri Murel "Pealtnägija" üleküsimisele, kas tema väitel on Eestis sajad objektid potentsiaalselt ohtlikud. "Ja mitte ei väida, ma vabandan, ma võin seda ka tõestada."

Te pole temast tõenäoliselt kuulnud, sest ta tegutseb nii spetsiifilises valdkonnas, aga suure tõenäosusega olete viibinud hoones, mida Eesti üks tuntum värvimise järelevalve inspektor Jüri Murel 26-aastase karjääri jooksul kontrollis. Nüüd lõhkas ta aga kujundlikult pommi. "Kaubandushooned, ärihooned, kaubanduskompleksid. Koolimajad," loetles Murel. "Kõik on, mis on tehtud, see on ohtlik, tõesti ohtlik."

TTJA: tegemist on ulatusliku fantaasiaga

"Niimoodi ei tohi öelda, sest meil on niigi neid ärevaks tegevaid asju ümberringi väga palju," ütles tehnilise järelevalve ameti õigusnõunik Valmond Mikli. "Sellisel hinnangul ei ole alust ja tegemist on ikkagi väga ulatusliku fantaasiaga."

Ehkki Murel tõi välja ka konkreetsed näited väidetavalt ohtlikest hoonetest, jättis "Pealtnägija" need valdavalt nimetamata, sest teema on nii tuline ja vastuoluline. Nimelt, riiklike järelevalveametnike ja kaubanduslike konkurentide sõnul kasutab 65-aastane Murel eksperdi positsiooni kurjalt ja külvab paanikat. "Härra Murel kindlasti kõneosava isikuna ja väga pikalt selles valdkonnas tegutseva isikuna suudab väga hästi žongleerida erinevate väidete või pooltõdedega," teatas Genoke Tradingu tuleohutusekspert Tauno Kais.

See ei ole siiski ainult abstraktne vaidlus. "Pealtnägijale" on teada vähemalt üks juhtum, kus uue korteri ostust püütakse taganeda, toetudes just paljuski samadele väidetele. "Minu jaoks oli oht reaalselt selles, et  kui peaks mulle arusaamatul põhjusel mingil hetkel öösel üleval korter põlema, metalltalad vajuvad läbi, vajuvad paneelid ülevalt peale ja vajuvad lõpuks ka alla välja, siis olen ka mina seal lõpuks all, miks ma peaksin sellises majas elama? Minu jaoks oli see probleem. Suur probleem," põhjendas Eerik Kirs, miks ta soovib korteriostust taganeda.

Murel võrdles tuletõket päästepaatidega

Et teema on tavainimesele võõras, selgitas "Pealtnägija" ka ABC-d. Kui varem olid hoonete kandekonstruktsioonid paljuski betoonist, siis viimase umbes 15 aasta jooksul võeti laialdaselt kasutusele metalltalad ja -postid. Veel enam, tihti on need detailid materjali säästmiseks ka seest õõnsad. Metall on küll odav, aga kaotab suurel kuumusel kandevõime. Siin tuleb mängu tuletõkkevõõp, mis on eeskirjade järgi suurtel hoonetel kohustuslik.

"Peamised aspektid ikkagi ongi ju, et teatud aja jooksul see konstruktsioon siis suudaks tules vastu pidada, et oleks võimalik viia läbi loomulikult evakuatsiooni ja tegelikult peamiselt pigem hiljem tuletõrjebrigaadide kaitseks," selgitas Genoke Tradingu tegevjuht Viljar Sedrik.

"Seda võib võrrelda näiteks ookeanilaeva päästepaatide või päästeparvedega. Laev võib sõita 50 aastat, midagi ei juhtu, neid pole vaja. Aga võib nagu Titanic, esimesel reisil võib vaja minna," nentis Murel.

Näiteid välismaalt: Londoni korrusmaja ja Kemerovo põlengud

Eestis õnneks traagilisi näiteid lähiminevikus pole, aga välismaalt nimetab Murel 2017 Londoni korrusmaja ja 2018 Kemerovo ostukeskuse põlengut, kus puudulik tulepüsivus suurendas ohvrite arvu. Tuletõkkevõõp on sisuliselt soojusisolatsioon, mis ei luba metallil teatud aja jooksul ohtliku temperatuurini kuumeneda. Võõbad jagunevad omakorda passiivseteks ja reaktiivseteks. Viimased paisuvad kuumenedes ja moodustavad kaitsva vahukihi. Just selline on ka toode nimega Protherm Steel, mida valmistati Itaalias, tõi maale Genoke Trading ja mille ümber konkreetselt praegu kisma käibki.

"Nii minu enda kui ka kolleegid äkki hakkasid rääkima, et ühe firma toode hakkab võitma julmalt kõiki hankeid Eestis. Kusjuures mitte nii 10-15%, vaid juba kordades annab paremad pakkumised. Justnimelt paksuste peale. Ja siit hakkasime asja uurima – meie, kõik, mitte mina ainult – ja tuligi järeldus, et see toode ei oma kehtivat sertifikaati," väitis Murel. 

See on peensustest kubisev valdkond, milles orienteeruvad Eestis üksikud, aga lihtsalt öeldes avastas Murel, justkui poleks Eesti kõige enam kasutatud tuletõkkevärv läbinud õigeid katseteste. Ta pöördus juristi vahendusel nii majandusministeeriumisse, tehnilise järelevalve ametisse kui kirjutas otse suuremate objektide tellijatele, näiteks kaitseministeeriumile, kuidas Tapa uues sõjaväelinnakus kasutatud värv seab potentsiaalselt ohtu nii meie kaitseväelased kui liitlased. "Ühel hetkel sattusime emailide n-ö laviini alla oma klientidelt," rääkis Sedrik. "Et nüüd on järsku kõik halvasti ja kõik on ohus."

Standardid on aja jooksul muutunud

Nii tehniline järelevalve kui maaletooja kinnitavad, et uurisid kaebust pikalt ja põhjalikult, muuhulgas nõuti välismaalt välja kõik alusdokumendid ja kohtuti korduvalt näost näkku Itaalia firma esindajatega. "Kokkuvõttes veenis meid, et paanikaks ei ole põhjust," ütles Mikli.

"Et teie rahunege maha, teie turustage oma toodet edasi, et siin ei ole probleemi," lisas Sedrik.

"Tegemist on ainukese teadaoleva Eesti värvieksperdiga," sõnas Mikli Mureli kohta. Küsimusele, miks siis ei usuta, kui ta ütleb, et on suur probleem, lisas Mikli: "Vaadake, ühel pool on Jüri Mureli arvutused, teisel pool on 50-leheline reaalne tulekatsetus, mis on tehtud ja selle alusel on koostatud tabelid."

Suur osa vaidlusest taandub küsimusele, mis nõuded millisel ajahetkel kehtisid. Asjaosalised möönavad, et standardid on aja jooksul muutunud – ja see ongi normaalne – kuid see ei tähenda, et eelmised nõuded oleksid kohe ohtlikud. "See maailm ei ole lihtne ja seda ei selgitagi väga lihtsalt lahti, aga kui oskuslik spetsialist n-ö kontekstist rebib nupukesed välja, siis ongi võimalik n-ö manada nii meie klientidele kui ka kogu ühiskonnale, et tegemist on väga ohtliku asjaga," nentis Sedrik.

Aga Murel ikkagi väidab, et algusest peale on tehtud sohki? "No tuleb nii välja, jah," tõdes Murel.

Genoke, kes on see maaletooja, täitsa teadvalt nagu tõi ohtlikku asja ja müüs ohtlikku asja? "Jah, täpselt nii see käib," kinnitas Murel.

"See on siis väga juba kuritegelik väide, ma väidan," ütles Sedrik seepeale vastu.

Tegemist on äritüliga?

"Ohutus, millest härra Murel justkui südant valutab, siis tegelikult see on kindlasti tema jaoks vajadusel ka peenraha vastu vahetatav. Pigem on tema motivaator midagi väga isiklikku laadi," arvas Kais. Ehk põhimõtteliselt on tegemist ikkagi äritüliga? "Jah. Julgen seda väita," vastas Kais.

Vastastel on versioon, kuidas tegu on rahvusvahelise kokkupõrkega, kus mandri-Euroopa ja Briti värvitootjate ärihuvid on risti ja eestlased on vaid etturid suures mängus. Ka Murel ise möönas, et on värvide maaletoojana Genoke konkurent, aga rõhutas, et mängus on rahva turvalisus. Me ei räägiks sellest kitsast erialavaidlusest nii pikalt, kui poleks juhtunud midagi üllatavat. Nimelt andis Mureli firma tehnilise järelevalve ameti 2017. aastal kohtusse, et sundida neid tegutsema. Ja pärast vaidlusi mitmes astmes jõustus mullu detsembris otsus, mis andis talle õiguse!

"Ütleme niimoodi, et jäime kohtus keerulises situatsioonis seletamisega hätta," tunnistas Mikli. "Vaatame peeglisse, järgmine kord seletame paremini. Kuid see ei muuda seda toodet ikkagi ohtlikuks."

"Jah. Paraku see nii on. Siin kindlasti ilmneb üks võib-olla suurem probleemi koht Eestis. Eestis ei ole sellist pädevat tehnilist ehituskohut," sõnas Kais omaltpoolt.

Tülile iseloomulikult ei leppinud osapooled isegi kokku, mida otsus õieti tähendab ja kaasa toob. Nimelt, kuna Protherm Steeli turustamine lõppes ametlikult eelmise aasta märtsis niikuinii ära, siis tehnilise järelevalve amet leidis, et tagantjärgi pole midagi teha. "Tehnilise järelevalve amet peaks… juba kaks ja pool kuud peaks juba edasi menetlema seda teemat," leidis Murel. "Tegema kindlaks kõik need sada või kakssada või 80, palju neid on, objekti, kus on kasutatud seda toodet. Ja siis hindama need objektid ära ja vaatama, mida peab tegema."

Värvi eluiga on kümme aastat

"Selleks peaksid olema mingid väga erakorralised asjaolud. Aga kuivõrd toode on olnud turul Euroopas üle kümne aasta ja tema kohta ei ole pretensioone olnud, siis ei ole ka mingit alust hakata erakorraliselt selle tootega kaetud konstruktsioone uurima," arvas Mikli. "Mis veel tasub märkimist, on see, et värvi eluiga üleüldse on kümme aastat. Pärast seda nagunii tuleb kas uuesti katta või tööd uuesti teha."

Isegi kui kõik eelnev on tähenärimine, siis Eerik Kirsi jaoks on kaalul reaalselt 100 000 eurot. Nimelt tegi ta 2016. aastal korteri sissemakse Tallinna külje all, Vana-Pääskülas asuvas Kasekodu elurajoonis. Kui ta aga enda ehituseksperdiga korterit üle vaatas, tõi viimane välja rea puudusi, millest üks on sama vaidlusaluse tuletõkkevõõba kasutamine. "Need olid ka ühed peamised põhjused, miks ma sellest korteriostust taganesin, et mitte seada oma pere ohtu," lausus Kirs. "Need on siis gaasipaigalduse ja tuletõkke nõuete eiramine, rikkumine ja nendega kaasnevate dokumentide puudumine."

Ka see kaasus on nii keeruline, et saaks eraldi loo. Kuid ühe momendina toob tehingust loobuja mängu hoopis kindlustuse. Ja see puudutab juba kõiki omanikke, kelle hoones vaidlusalust värvi kasutati. "Kui isegi see probleem peaks tekkima, mingisugune tulejuhtum, õnnetus, on oht, et tegelikult kindlustused ka ei korva neid kahjusid. Kui nad palkavad eksperdid, kes tuvastavad, et hoone tuletõkkenõuded ei ole vastavuses Eestis kehtivate nõuetega," väitis Kirs.

"Jah, täiesti õige, nad võivadki öelda, esiteks. Ja praegu, mis nad võivad teha, nad võivad tõsta kindlustusmakse kohe," lisas Murel

"Aga ei ole olemas ju kohtuotsust, mis ütleks, et see tuletõkkevärv ei ole okei. Mille põhjal saaks midagi sellist väita?" küsis Kais. "Sellist otsust ju ei ole."

Ka Kasekodu arendaja advokaat kirjutab "Pealtnägijale", et kõik etteheited on alusetud. Esimese astme kohtus jäigi Kirs, kes nõudis tagasi sissemakset ja muid kulusid ligi 100 000 ulatuses, kaotajaks. Jõulude eel jõustunud otsus Mureli vaidluses tehnilise järelevalvega annab aga Kirsile enda meelest uue trumbi ringkonnakohtus. "Me räägime mitte ainult sellest, et ma ajan kiusu, vaid ma tegelikult tahan, et ehitatakse nõuetekohaseid tooteid ja hooneid ja et eelkõige toode, mida ma ostan, vastaks lepingu tingimustele," ütles Kirs.

Murel tegi prokuratuuri kuriteoteate

Viimane üllatus selles loos selgub aga intervjuu käigus Jüri Mureliga. Ta on probleemi tõsiduses nii veendunud, et tegi märtsi alguses kuriteoteate prokuratuuri. "Kuritegu on Eesti karistusseadustiku paragrahvid 408 ja 409. 408 on teatavasti elule ja tervisele ohtliku hoone ehitamine või ehitise rajamine. Ja 409 on elule ja tervisele ohtliku materjali turustamine," loetles Murel.

"Mis seal siis ikka. Kui nii, siis on ees ootamas järjekordne vaidlus. Ja võib-olla siis prokuratuur teeb seekord oma tööd ka sisuliselt," avaldas Kais lootust.

Selle loo intervjuud sündisid enne kriisi. 20. märtsil – juba pärast eriolukorra algust – keeldus politsei kriminaalasja algatamisest, öeldes, et tegu on eraõigusliku või halduskohtu pädevusse kuuluva vaidlusega ja lisas ilmselge südametäiega, et katse survestada politsei ressursside arvelt on lubamatu. Jüri Murel lubab sellegi otsuse edasi kaevata.

Toimetaja: Maarja Värv

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: