Kommunaalkulude täpset arvestust soovinud elanikud langesid majaomaniku kiusu ohvriks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: kuvatõmmis Google Maps keskkonnast

Matti ja Carita Turunen on soome pensionäripaar, kes praegu Eestis lõksus. Mitte ainult eriolukorra tõttu, mis sulges piirid, vaid lisaks on nad piiramisrõngas omaenda korteris Pärnus. Nimelt tüli tõttu maja haldava naabriga on neil ära lõigatud ligipääs kodule ja mitu kommunaalteenust, sealhulgas elekter, vahendab "Pealtnägija".

Pärnu kuulsa Vallikääru kõrval, majas Ringi 44/1 tõmbab Matti Turunen käima generaatori.

"Selle pealt me suudame käimas hoida kõike, välja arvatud õhksoojupumpa ei jõua ta korralikult käimas hoida, pliiti ja ahju ega pesumasinat," selgitab ta.

Ta on sunnitud keset kuurortlinna tegema rõdul omale gerenaatoriga ise elektrit, sest muid variantie ei ole.

1912. aastal ehitatud maja, kus mõnda aega töötas ka kohalik KGB osakond, tagastati omanikele pärast taasiseseisvumist. Ligi paarkümmend aastat taasi püüdis Heiki Freibergi firma sellest kortermaja arendada, kuid asi lõppes pankrotiga. Seetõttu jäid korteriomandid lõpuni vormistamata, nii et maja on jagatud kaasomanditeks. Lisaks kuuluvad kaks esimese korruse korterit tema lahutatud naisele Nataljale, aga asju ajab majas ikka Heiki Freiberg.

Majas on tegelikult viis korterit, aga juriidiliselt on need mõttelised osad, mille kasutust reguleerib notariaalne kasutuskord. Ühe mõttelise osa, mis tegelikult on korter number 5 teisel korrusel, ostis 2014. aastal perekond Turunen. Neile kinnitati, et õiguslik olukord probleeme ei tekita.

Freiberg ütleb, et soov maja eraldi kinnistuteks või korteriomanditeks jagada on olnud algusest peale, kuid takistuseks sai bürokraatia.

"Siin on päästeameti nõuded, siin on tuletõkketsoonid, mis ei ole täidetud. Need ümbertegemised nõuavad mingisuguseid vahendeid," ütleb Freiberg.

Aastaid maksis maja kõik kommunaalid just tema, jagades kulu kõigi korterite vahel. Nimelt on kõik lepingud Freibergi nimel.

Aastaid selline lahendus toimis, ehkki Turunenidele tundus kummaline, et arved kuust kuusse nii suurelt kõikusid.

"Me mõtlesime, mis need kõik sellised kirjed on nagu üldelekter, kas see on üldine elekter, ja veemõõtjate viga, sest see kõikus üsna palju," ütleb Matti Turunen.

56-aastane Carita ja 63-aastane Matti on Eesti fännid ning aastaid siin puhanud. Soomlased peavad Eestis olles päevikut, kuhu algul märgiti ilm ja muud sündmused, kuid alates läinud suve lõpust sai sellest majas toimuva jonni kroonika, mis käib ümber kulude.

Majaperemees Freiberg peab soomlasi konfliktseteks ja vaidlusi mõttetuteks. "Mõttetutest asjadest. Prügi on liiga kallis. Üldelekter on liiga kallis. Ja no kui oli maja üldine koosolek, siis, noh, see alati oli ilge sõda. Ehk soomlased ei olnud mitte millegagi rahul."

Sõja käivitas see, kui soomlased leidsid, et Freiberg esitas neile läinud augusti eest viis eurot liiga suure prügiarve.

"Ja siis järgmine arve, mis meie meelest tuli valedel alustel, mitte ruutmeetrite alusel, nagu lepitud, me vähendasime seda järgmise makse ajal, kui arve tuli, me ei maksnud seda üleliigset viit eurot, mis meile tekkis," selgitab Turunen.

Selle peale tegi majaomanik soomlastele ettepaneku omale uus teenusepakkuja otsida, sest ta pidas viie euro maksmatajätmist pahatahtlikkuseks.

"Sest et minu taskust tuleb," põhjendab ta.

Detsembrist alates lõpetas Freiberg Turunenide prügiteenuse.

"Lõpuks siis meili teel teatati detsembris, et prügist olete maas, prügiarveid teile ei esitata, prügikaste kasutada ei tohi, ja järgmine samm on elekter," räägib Turunenide advokaat Vahur Krinal.

Freibergi sõnul sai tal soomlaste pretensioonidest selleks ajaks lihtsalt kõrini.

"Ükskõik, mis kirja ma ei saatnud, nad lubasid ette võtta mingisuguseid samme ja nõudsid kogu aeg uut haldurit. Lubasid Euroopasse kaevata. No mul sai kopp ette, eesti keeles öeldes," ütleb Freiberg.

Nii avastasidki jõulude ajal jõuluprae ja kontserdipiletitega Pärnusse saabunud Turunenid, et neil pole enam elektrit. Elektrikilbi uksele oli pandud tagalukk.

Freibergi sõnul sai soomlasi sellest enne mitu korda ette hoiatatud.

"See oli mitu korda ette hoiatatud. Ma kirjutasin nendele, et kuna prügi eest ei maksa, siis, noh, võtame teid nimekirjast maha. Ja et kui edaspidi ei maksa, siis on elekter ära. Ja nii juhtuski," ütleb Freiberg.

Soomlased helistasid sinna-tänna, sealhulgas politseisse, kes rääkis majaperemehega, aga viimane keeldus voolu tagasi lülitamast, sest tunnistab, et solvus soomlaste peale.

"Ma olen väga solvunud nende peale. Pool aastat, noh, on mind, mu ajusid, vabandust väljendust, pedereeritud kogu aeg," põhjendab Freiberg.

Turunenid aga tahaksid olla majas võrdsed omanikud ja otsustusprotsessis kaasa rääkida, sest osa kinnisvarast kuulub neile.

Need õnnetud viis eurot, millest tüli algas, tasusid nad ära. Olukorra jaburust iseloomustab, kuidas Freiberg ütleb ühelt poolt, et Turunenid on majale võlgu, teisalt keeldub ütlemast, kui palju. Selgub, et arvete koostamise süsteemi polegi majas olnud, Freibergil on arvutused kogu aeg üksnes Exceli tabelis käinud.

"Meil ei olnudki kunagi arvete süsteemi. Mina tegin arvestuse. Excel tabelis kirjutasin, vot need kulud-kulud, need kulud-kulud ja kõik aktsepteerisid," ütleb Freiberg.

Vahepeal kodumaal käinud Turunenid naasid Eestisse märtsis sisuliselt samal ajal, kui eriolukord välja kuulutati, ning leidsid end ootamatult lõksus, ja pealegi ikka vooluta. Seetõttu hankisid nad 16. märtsil rõdule generaatori. Külmkappi nad seetõttu kasutada ei saa, sest selleks peaks generaator ööpäevaringselt töötama.

Freibergid kaebasid selle peale politseisse, kuid ei politsei ega ka päästeamet näinud generaatori rõdule paigutamises mingit rikkumist, kui seda öörahu ajal ei käitata.

Kuid see polnud veel kõik. 26. märtsi õhtul kadus Turunenide korterist järsku vesi.

"Ma läksin allkorrusele ja seal oli katlaruumi uks lukku pandud. Ja see katlaruum ning kelder on ühiskasutuses," ütleb Turunen.

Ta avas selle löögi abil, sest ei tahtnud end enam jõuluaegsest olukorrast leida, kui elekter ära oli võetud.

"Ma mõtlesin ust katsudes, et ma teist korda enam sellise alandamise peale ei lähe. Et kui see avaneb löögiga, siis ma võtan meile vee tagasi," põhjendab Turunen.

Freiberg väidab, et tema ei tea, kes katlaruumi ukse kinni pani, tema see polnud.

"See on tüüpiline Heiki Freiberg. Ta eitab kõike," ütlevad Turunenid. Neil on selle tõestuseks ka e-kiri, kus Freiberg on saatnud 26. märtsi hommikul kõigile elanikele peale nende kirja, milles seisab: "Vastavalt eilsele arutelule otsustasime korter 5 veeühenduse välja lülitada" ja viitab võlgadele.

Freiberg eitab ka kirja saatmist.

Politsei hinnangul on nende pidev väljakutsumine aja ja ressursi raiskamine ning majaelanikel tuleks pöörduda erimeelsuste lahendamiseks tsiviilkohtusse. Sellegipoolest saatsid Ringi 44/1 elanikud ka 30. märtsil veel kaebuse, milles paluvad politeilt kaitset, sest "Carita ja Matti Turunen on ülimalt agressiivsed nii mentaalselt kui füüsiliselt", "elavad nagu puuküürnikud" ja tagatipuks paluvad "deporteerida Soome kodanikud ajutiselt koju Soome Vabariiki"," nagu pöördumises kirjas.

Politsei sõnul polnud kaebuses konkreetsust: kes on olnud agressiivne kelle suhtes, kes on kahju kannatanu jne. Samuti pole politseil alust soomlasi riigist välja saata ainuüksi sellepärast, et majanaabrid seda soovivad.

Soomlased ajasid asju, et saada eraldi elektriliitumine ning kulutasid sellele juba ligi 2000 eurot, aga kuna selle lõpuleviimiseks oleks vaja jällegi Freibergi allkirja, jäeti asi pooleli ning otsustati pöörduda hoopis kohtusse.

Hiljuti kolisid soomlased Ringi tänavalt aga ära teise korterisse, sest elu generaatoriga oli liiga ebamugav ja kardeti järgmisi provokatsioone. Natalja Freiberg saatiski Turunenidele kirja, milles keelab oma mõttelisele osale astuda, mis tähendab muuhulgas, et ei tohi kasutada väravat.

"See viimane piisk on, et meid ei lubata enda korterisse, kus on meie vara. Ma küsin, et kust jookseb kiusamise ja kuriteo piir? Kas siin on juba kuritegu, kui meie vara konfiskeeritakse kellegi teise poolt. Me ei saa ju siis siia sisse. Noh, helikopteriga verandale saame," tõdevad Turunenid.

Freiberg nimetab väravat oma eraterritooriumiks, mida soomlased liikumiseks kasutada ei või.

"Selle ma olen ise ehitanud, oma rahadega," põhjendab ta.

Freiberg pakub, et Turunenid saaksid oma korterisse ligipääsu üle aia ronides.

Ta tunnistab, et ajab Turunenidega jonni, kuid ei pea seda kuidagi eriliseks.

"Eestlased ongi jonnirahvas. Me ajamegi oma õigust. Ma arvan, et sellised probleemid on ka Austraalias. Ma olen juhtumisi ka natuke aega Austraalias elanud. Seal on televisioonis täpselt samad jamad, ei ole vahet. Seal minnakse relvadega, sest neil on relvad lubatud. Ja mina olen kogu aeg mõelnud, et Colt on väga hea seadus Läänes. See lahendas probleeme väga kiiresti ja õiglaselt ära," ütleb Freiberg.

Pärast "Pealtnägijale" intervjuu andmist kaebasid Freibergid juba saatemeeskonna peale, et nad tungisid nende territooriumile ja rikkusid eriolukorra eeskirju. Lisaks panid nad värava ketiga lukku ning võtsid kiviparketi üles. Taas tuli politsei ja kett lõigati lahti.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: