Eriolukorra ajal registreeris oma lisa-aadressi saartele üle 2500 inimese ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tuulik Muhumaal.
Tuulik Muhumaal. Autor/allikas: Muhu vald

Ajavahemikus 13. märts kuni 6. mai registreeris end lisa-aadressiga Eesti saarte elanikuks üle 2500 inimese.

Neist Saaremaale registreeris enda lisa-aadressi eelnimetatud ajavahemikul 1257, Muhumaale 339, Hiiumaale 822 ja Vormsile 78 inimest. Kihnu märkis oma lisa-aadressiks 16 ja Ruhnu seitse inimest, öeldi ERR-ile siseministeeriumist.

Alates selle nädala esmaspäevast, 4. maist on saanud inimesed, kel registripõhine sissekirjutus saartel, hakata saarte ja mandri vahel edasi-tagasi sõitma. See puudutab nii sissekirjutuse kui ka lisa-aadressi saartele teinud inimesi.

Lisa-aadressi mõte rahvastikuregistris on, et kui inimesel on mitu elukohta, annab ta ühe põhielukohaks, teised lisa-aadressiks. Lisa-aadressi eesmärk on saada inimesega kontakti, kui tal on mitu elukohta. Näiteks on see oluline, kui peaks juhtuma õnnetus tema pereliikmega.

Peaminister Jüri Ratase sõnul arutab valitsuskomisjon neljapäeval, kas oleks mõistlik lubada kõik liikumispiirangud saartele lõpetada juba enne 18. maid, nagu oli algselt plaanis. See tähendab, et siis saaksid saartele vabalt sõita kõik inimesed.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: