RKAS-i juht: riik peab oma ootused läbi mõtlema ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigi Kinnisvara ASi juht Kati Kusmin
Riigi Kinnisvara ASi juht Kati Kusmin Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Valitsuse ministrid on viimastel päevadel tähelepanu juhtinud, et Riigi Kinnisvara AS (RKAS) küsib oma teenuste eest liiga krõbedat hinda, samal ajal võtab riik ettevõttest 40 miljonit eurot dividende. Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees Kati Kusmini sõnul tuleb läbi mõelda, missugust tootlust riik ettevõttelt ootab.

Majandusminister Taavi Aas ning väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem kirjutasid neljapäeval, et Riigi Kinnisvara Aktsiaselts küsib riigiasutustelt liiga kõrget hinda. Seda, et riigi kinnisvara üürihinnad on krõbedamad kui erasektoril, rääkis ka riigihalduse minister Jaak Aab. Miks see nii on?

Seda turgu saab hinnata Tallinnas ja Tartus. Kui me vaatame väiksemaid asukohti: Valgat, Põlvat või Kihnut, siis seal on büroopindade osas väga keeruline turgu hinnata.

Teine aspekt on see, et 80 protsenti meie portfellist on eriotstarbeline vara. Meil on päästekomandod, koolid, vanglad, kohtumajad. Kinnisvaras pole näiteks vanglate turgu.

Ja nüüd küsimus, miks on hind kallis. Hind kujuneb riigihangete tulemusel. Kui riik on otsustanud Kihnusse rajada päästekomando või Valgas rekonstrueerida hoone riigimajaks, siis üürihind sõltub investeeringust, mis hoonesse pannakse.

Korrashoiuteenuseid või tehnohooldust ostame me riigihangetega. See ongi turuhind, mis vastavas piirkonnas kujuneb.

Aga ministrid ei mõtle ju kriitikat oma kabinetis välja. Kusagilt nad selle sisendi saavad.

Aga ka ministrid juhivad tähelepanu, et küsimus ei pruugi olla ärimudelis või selles, kas on aktsiaselts või riigiasutus või sihtasutus. Võib-olla on küsimus hoopis selles, mis on omaniku ootused ja milline on regulatsioon üürimudeli osas.

Meie lähtume oma tegevuses määrusest, mis ütleb, kuidas kulupõhine hinnastamine toimub ja meil on kohustus kõiki riigiasutusi samadel alustel kohelda. Me oleme viimase poolteise, kahe aasta jooksul juhtinud korduvalt tähelepanu, et regulatsioon nõuab ajakohastamist.

RKAS teenis läinud aastal 35 miljonit eurot kasumit. Kas te oskate selgitada, kes sellest võidab, kui riik paneb üürina oma ettevõttesse raha ja teise käega võtab seda dividendidena välja?

Päris suur osa meie kasumist tuleb ka sellest, et RKAS realiseerib riigile mittevajalikku kinnisvara. Viimati võttis riik dividendide 2009. aastal. Ta pole neid seni võtnud põhjendusega, et riigi kasutuses oleva vara seisund pole väga hea ja see vajab uuendamist.

Tänavu võtab riik RKAS-ist 40 miljonit eurot dividende. Teie ettepanek oli, et dividende võetaks 5,6 miljonit eurot vähem. Miks?

Esiteks on praegu kriisiolukord. Me näeme kinnisvaraturul, et olukord on läinud keerulisemaks. Meil on sel aastal päris suur müügieesmärk, üle 11 miljoni euro ja me näeme, kuidas tehingud on turul sisuliselt peatunud.

Teine aspekt on see, et riik räägib, et majanduse toetamiseks võiks tulla vastutsükliline meede, ehk kui erasektor koomale tõmbab, siis riik oma investeeringuid suurendab. See võib tähendada meile investeeringute olulist kasvu. Juba senine eesmärk on üle 50 miljoni investeerida ja kui meile tuleb aasta teises pooles ülesanne investeeringuid suurendada, siis meil on ka suuremat rahavoogu vaja. Meie ettepanek oli algselt vähem võtta ja kui olukord selgineb, võiks aasta teises pooles rohkem võtta.

Jaak Aab tutvustas RKAS-ile hiljuti uusi omaniku ootusi. RKAS-i juhatus ütles seepeale, et ettevõtte enda arvamust piisavalt ei arvestatud. Mis oli siis see RKAS-i nägemus, mis arvestamata jäi?

Riik on meile öelnud, et RKAS-i oluline eesmärk on vara tsentraliseerimine ja selle vara optimeerimine. Siis optimeerimisest ülejääva vara realiseerimine ja allesjäävatesse hoonetesse investeerimine. Omanike uutest ootustest jäi see optimeerimise roll välja.

Teine küsimus, mis üleval on olnud, et mis see tootluse ootus meile peaks olema. Meil oli viimastel kuudel selle üle arutelu, aga omanik otsustab. Meil ei ole siin midagi teha ja eks me viime ellu, mis sinna kirja sai.

Parasjagu tehakse ümber riigi kinnisvarastrateegiat. Mis peaks võrreldes senise 2007. aastal koostatud strateegiaga muutuma?

Alustame sellest, mis võiks jääda. Kui riik on valinud oma kasutuses oleva vara tsentraliseerimise tee ja see on seni ennast õigustanud, siis see võiks jätkuda. Ja mulle tundub, et ka valitsuse tasandil on selge toetus. Strateegias võiks olla selgelt öeldud, et see on endiselt riigi jaoks oluline.

Ka optimeerimine peaks endiselt oluline olema. Osa riigi kinnisvarast on küll korda tehtud ja inimeste töötingimused või teenuste osutamise tingimused on kvaliteetsed. Näiteks Eesti vanglad on lähiregiooni parimal tasemel üldse. Aga selline optimeerimise ülesanne peab jääma ja vabanev ressurss tuleb suunata tagasi investeeringuteks.

Aga asja kolmas külg on viimase 13 aastaga toimunud muutus, mida praegune kriis on ka kiirendanud. Tõenäoliselt füüsilise töökeskkonna vajadus väheneb, kaugtöö maht on suurenenud. Niisiis tekib küsimus, kui palju asutustel büroopinda tarvis läheb. Taavi Aas viimases valitsuskabinetis, kus ma osalesin, tõi hea näite, et ministeeriumide ühishoone on praeguse kriisi ajal üsna tühi. Kui palju neid füüsilisi töökohti siis üldse vaja on?

Mõelda tuleb ka sellele, et riik püüab toetada regionaalset arengut. Ma arvan, et see on õige suund, aga asutuste väljaviimist on püütud teostada ka sunniviisiliselt. Ma arvan, et praegu on võetud pigem mõistlik lähenemine, et riigiasutused värbavad oma inimesi mitte kontori asukoha, vaid inimese elukoha põhiselt. Me peame nüüd vaatama, kus töökohtade vajadus olema hakkab ja asutustega tihedat koostööd tegema.

Kui te ei oleks aktsiaselts, vaid näiteks riigiasutus, kas teil oleks midagi lihtsam teha?

Tegelikult ei ole ühtegi ülesannet, mida ei saaks aktsiaseltsi vormis teha. Kõik samad ülesanded tuleks ka riigiasutuse vormis teha. Mul on hea meel, et see teema on tõstatatud. Aga mulle tundub, et tegeleda tuleks pigem päris probleemidega, mis tuleks niikuinii ära lahendada. Võib-olla see vormi muutmine on natuke asendustegevus.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: