"Rahva teenrid": tuleks juba mõelda, kuidas koolid sügisel koroonaga hakkama saavad ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Juhan Hepner/ERR

Peaksime juba praegu hakkama mõtlema, kuidas Eesti haridussüsteem koroonaviirusega sügisel hakkama saab, rääkisid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanikud.

"Selle (kooli)aasta võib juba maha kanda, aga oluline on ette valmistada järgmiseks aastaks - siis, kui sügisel hakkab pihta uus kooliaasta," ütles Eesti Ekspressi ajakirjanik Sulev Vedler.

Vedler kirjeldas ka tervuseameti koostatud kolme võimalikku stsenaariumi viiruse edasise arengu suhtes, mis kannavad kujundlikke pealkirju "Mäed ja orud", "Sügisene hiidlaine" ja "Vaikne hõõgumine". "Me ei tea, milline neist stsenaariumidest rakendub, aga valmis peab olema kõigiks," märkis ta.

Temaga nõustus ERR-i ajakirjanik Mirkko Ojakivi, kelle peaks valitsus, terviseamet, sotsiaalministeerium juba praegu selle peale mõtlema.

"Koolid ja lasteaiad ning meie tegevus kontorites - see peab muutuma, kui viirus jääb. Aga ma ei kuule praegu ühiskonnas seda diskussiooni, et kuidas muuta koolisüsteemi, kui me ei saa enam lubada selliseid koosseise," tõdes Ojakivi. Ta tõi välja, et seni on omavalitsused soosinud üha suuremaid klasse.

"Samas on õpetajad juba ammu rääkinud, et see ei ole tulemuslik, ei ole võimalik õpetada üle 25 õpilasega klassikoosseise. Meil on klasse, kus on üle 30 lapse - see on ju praeguses olukorras mõeldamatu! Ja kui me teame, et sügiseks see olukord ei muutu, siis millal tuleks selle teemaga tegelema hakata? Kas suvepuhkuse ajal peaks keegi hakkama sellega tegelema? Suvel ju koolid puhkavad!" rääkis Ojakivi.

Nendega haakus Delfi ja Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris, kes leidis, et vajalik oleks ka distantsõppe teatav ühtlustamine. "Praegu olime olukorras, kus pidime improviseerima, õpetajad otsisid erinevaid digilahendusi, nii videokeskkondasid kui õppematerjale. Lisaks tegutsevad koolid erinevalt - mõned tahavad anda ainult ülesandeid ja neid siis kontrollida, teised eelistavad virtuaalkohtumisi," rääkis Paris.

"Aga siin võiks küll suve jooksul koostada parimatest praktikatest standardi, et see väga ei erineks. See säästaks nii vanemate närve, kui ka tõstaks hariduse kvaliteeti. Sest ma kujutan, et neid olukordi, kus kasvõi osaliselt tuleb minna distantsõppele, tuleb veel ette," leidis Paris.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: