Eksperdid: koroonakriis tõestas tihedama koostöö vajadust EL-is ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Laupäeval möödub 70 aastat Schumani deklaratsiooni esitamisest, mida peetakse Euroopa Liidu sünnitunnistuseks. Sünnipäevameeleolule on tänavu vajutanud oma pitseri koroonakriis, milles Euroopa Liidu ühtsus sai tagasilöögi, samas on just see kriis tõestanud tihedama koostöö vajadust.

Poliitikaeksperdi Raivo Vare hinnangul ei olnud Euroopa Liit koroonakriisi ajal nii ühtne nagu eeldati. Olukorra muutis keerulisemaks tõik, et kriisi alguses tegid rahvusriikide valitsused erisuunalisi otsuseid, kuid puudus euroliidu ühtne reageering, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Euroopa Liit ei ole kunagi olnud esmane valik mitte ühelegi rahvusriigile. Rahvusriigi jaoks on ellujäämise esmane eelistus oma riigis toimuv. Nii et siin selle Euroopa ühise nimetaja leidmine ei olnudki väga lihtne," kommenteeris Vare.

Tema sõnul areneb Euroopa Liit läbi kriiside, samas toovad kriisid välja kõige nõrgemad kohad. Praeguse kriisi õppetund olekski, kuidas euroliidus panna tööle ühised mehhanismid, mis toetavad suurtes kriisides kõiki korraga ja võrdselt.

"Et ei tekiks selliseid olukordi, kus rahvuslikud valitsused lihtsalt keelavad meditsiinivarustuse eksporti oma naaberriiki, nagu Saksamaa Itaaliasse, kui Itaalias pandeemia juba täie jõuga ringi rändas, või näiteks Hollandi ja Tšehhi valitsuste otsused võtta sinna samasse Itaalisse suunatud tarned lihtsalt rajalt maha," rääkis Vare.

Tema sõnul sellised olukorrad ei tohiks enam korduda, kuid selleks peab Euroopa Liidul tekkima pandeemia laadsete kriiside jaoks ühine poliitika, aga ka ühised varud. Sellega pole seni tegeletud.

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets aga leiab, et Euroopa Liit reageeris kriisile kiiresti, kuid probleeme võis tekkida sellest, et tervishoiuga seonduv on iga riigi enda pädevuses.

"Loomulikult oli see kõigile suur üllatus ja keegi niisugust kriisi ette ei näinud. Ma arvan, et niisugust olukorda tulevikus selle kriisiga ei teki. Isegi kui viiruse levik hoogustub, siis kindlasti on nendest kogemustest ka õpitud ja kindlasti reageeritakse ühtsemalt," arvas Kasemets.

Kui praegu räägitakse aina valjemini, et koroonakriis on senisest selgemalt välja toonud riikide erimeelsused, siis Kasemetsa arvates see hoopis kinnistab vajadust ühtse liidu järele.

"Olukord näitas muidugi ka seda, et koos me kindlasti saame palju paremini hakkama kui üksi. Näitas ka seda, mis siis juhtub, kui igaüks hakkab ainult enda huvides tegutsema," ütles ta.

Kasemets usub, et inimeste usk euroliidu ühtsusesse taastub järk-järgult ja kriisist saadakse üle koos, mitte eraldi pusides.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: