Võrumaal valvab piiri Kaitseliidu ratsaüksus
Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajagu on eriolukorra ajal Eesti-Läti piiril patrullides tõestanud, et hobuste roll riigipiiri kaitsel pole kaugeltki vaid ajalugu. Lõuna-Eesti hobufännide eestvõttel loodud üksus teeb kaasa Kaitseliidu õppustel ja loodab tulevikus laieneda ratsarühmaks.
Olid ajad, mil hobused aitasid Eestile vabadust võidelda. Nüüd on hobused ja ratsutamine jälle üha populaarsust võitmas ning Kaitseliidu liikmeist ratsutajad, treenerid ja matkakorraldajad leiavad, et hobune võiks riigikaitsel taas inimesele abiks olla. Võrumaa malevas loodi ratsaüksus eelmisel suvel ja praegune erakorraline olukord on andnud võimaluse hobuste plussid jälle meelde tuletada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajao eestvedaja Roy Strider rääkis, et Lõuna-Eesti maastik on keeruline ja piiriala esitab palju väljakutseid. "Autoga ei pääse siin igale poole ligi, kust on võimalik üle käia. Ja kuna meil on loodud Kaitseliidu Võrumaa malevasse juba eelmisel aastal ratsaüksus, mis tänaseks on kasvanud ratsajaoks ehk üheksa inimeseni, siis me aeg-ajalt käime selle piirilõigu üle ka hobustega," sõnas Strider.
Et hobused läbivad pikemaid vahemaid treilerites, võib üksus Võrumaalt liikuda, kuhu parasjagu vaja. Harjamine ja muu ettevalmistus nõuavad küll pisut aega, kuid toitu on Eestimaal kõikjalt võtta.
Kaitseliidu Võrumaa maleva ratsajao liige Ellen Koidu lausus, et kui inimene ei kuule, siis hobune kuuleb alati ja annab märku, kui ees miskit on. "See on suur pluss, et sul on palju teravamad kõrvad kaasas. Ja haistmine samamoodi. Ja hobune näeb ju peaaegu 360 kraadi ümber enda," ütles ta.
Reisikorraldajast kaitseliitlase Roy Strideri hobune Tiibet ja Alatskivi treeneri Ellen Koidu suksu Aquilah jõuavad Krabi-Luutsniku lõigul patrullretke vaevalt alustada, kui avastatakse üsna värsked auto ümberpööramise jäljed.
"Pole ju midagi uut, et hobust kasutada sõjaväelistes või kaitseväelistes tegevustes. Siin on oma plussid ja head küljed hobusel - saab kiiresti maastikul liikuda. Kui inimene on üksi, siis varustus seljas kaalub palju, tihti on vaja kaasa vedada laskemoona ning ellujäämiseks ja võitlemiseks vajalikku varustust. Seda saab hobune kanda," ütles Strider.
Oluline on ka see, et hobune liigub peaaegu hääletult. Ja esindusroll muidugi ka. Võrumaa ratsajagu on juba paraadilgi käinud.
Toimetaja: Aleksander Krjukov