Esimese kvartali maksutulu langes aastaga 7,6 protsenti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: ERR

Tänavu esimese kvartali maksutulu langes mullusega võrreldes 7,6 protsenti, samas tuleneb langus peamiselt koroonaviiruse piiramiseks kehtestatud meetmete mõjust. Aasta esimese kolme kuuga on lisaeelarvega aastas kavandatud maksutuludest täidetud 22,8 protsenti.

Sotsiaalmaksu tasumine vähenes märtsis eelmise aastaga võrreldes 4 protsenti, mis on seotud ettevõtete sotsiaalmaksuvõla 29,1 miljoni eurose kasvuga, teatas rahandusministeerium.

Tööandjad deklareerisid märtsis töötasu 6,7 protsenti rohkem kui aasta varem, mis tähendab aga, et varasemate kuude kiire palgakasv on aeglustunud. Palgafond kahanes märtsis veonduses ja laonduses, eelmise kuu 3,8 protsendilise kasvuga võrreldes langes see märtsis 4,5 protsenti. Ehituse palgaforni kasv langes 6,5 protsendilt 0,9 protsendini.

Kohalikele omavalitsustele eraldatav füüsilise isiku tulumaksu osa kasvas sel aastal 11,96 protsendile inimese maksustatavast tulust varasemalt 11,93 protsendilt. Kohalikele omavalitsustele laekus füüsilise isiku tulumaksu arvel märtsis 13,5 protsenti rohkem raha kui mullu samal ajal aastataguse madala baasi tõttu.

Märtsi lõpuks ulatus valitsussektori eelarepuudujääk 1,7 protsendini SKP-st ehk 438 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta märtsi lõpu seisuga oli puudujääk 287 miljoni võrra suurem. See tuleneb peamiselt keskvalitsuse puudujäägist, mille peamine põhjus oli ligikaudu 120 miljoni euro võrra vähenenud maksulaekumine.

Riigieelarve majandamiskulud on samas vähenenud. Kriisi mõju on juba näha ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide positsioonis, mis on samuti eelmise aastaga võrreldes halvemas seisus. Lisaeelarve kohaselt on oodata valitsussektori puudujäägi süvenemist aasta lõpuks 10,1 protsendini SKP-st. 

Alkoholi- ja tubakaaktsiisi laekumine langes

Alkoholiaktsiisi tasuti esimeses kvartalis 10,6 protsenti vähem kui mullu samal ajal, mis tulenes peamiselt madalamast aktsiisimäärast. Kasvanud on kõigi alkoholiliikide deklareeritud kogused, kõige rohkem aga kange alkoholi kogused, mida deklareeriti 42,4 protsenti enam kui mullu esimeses kvartalis.

Kuna märtsis varusid kaupmehed eriolukorra kehtestamisega seoses toidukaupu ja alkoholi, lubati kvartalis õlut tarbimisse 9,6 protsenti enam ning veini 8,1 protsenti enam kui mullu samal ajal.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütiku Merliin Laose sõnul mõjutas kange alkoholi ostmist ka üldine desinfitseerimisvahendite puudus, mis suurendas oluliselt 60-80-protsendilise alkoholisisaldusega viina ostmist. Majanduse jahenemine peegeldub ka alkoholiaktsiisi tasumise kohustuses, kus võlgnevus on kahe viimase kuuga kasvanud 4 miljoni euro suuruseks. 

Tubakaaktsiisi laekumine vähenes esimeses kvartalis mullusega võrreldes 3,9 protsenti, aktsiisimäärad kerkisid aasta alguses aga 5 protsendi võrra. Märtsikuine laekumine oli mullusega võrreldes siiski kaks protsenti suurem.

Aktsiisilaekumise vähenemine tuleb eelkõige vabasse ringlusesse lubatud sigarettide koguste langusest. Kolme kuuga on kogused vähenenud 9,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Põhjus, miks sigarettide deklareeritavad kogused langevad, tuleneb 20. maist kehtima hakkavast mentooliga sigarettide müügikeelust, märkis Laos. Kaupmehed on müügipiirangu tõttu oluliselt vähendanud nende toodete tellimist.

Liigumispiirangud on langetanud kütuseaktsiisi tasumist

Enim on aktsiisidest kahanenud kütuseaktsiisi tasumine, mis langes esimeses kvartalis 107 miljoni euro ehk 63 protsendi võrra. Deklareerimist mõjutasid aasta lõpus ostetud varud, mille eest tasuti aktsiis enne aastavahetust. Alates märtsis on seda mõjutanud ka viirusepuhangu tõttu kehtestatud liikumispiirangud.

Laos märkis, et üldine majanduse jahenemine ja tarbimisaktiivsuse vähenemine lükkab kütusevarude müüki veelgi edasi, mistõttu võib varusid jätkuda suveni. Bensiini deklareerimise kasvu tõenäoliselt järgnevatel kuudel ei tule, kuna liikumispiirangud on vähendanud rohkem just bensiini tarbimist. Märtsis on langenud nii bensiini jae- kui ka hulgimüük, vastavalt 18,9 ja 23,6 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Diislikütuse müügimahud on langenud väiksemas tempos. Märtsis vähenes jaemüük 5,1 protsenti ja hulgimüük 7,3 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Aprillis on oodata languse süvenemist ning alles suvel võib oodata kütuste tarbimise taastumist, kui hindadesse on jõudnud ka nii aktsiismäära langetus kui ka madalamad maailmaturu naftahinnad. 

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: