Seadusemuudatus peaks tõhustama pankrotimenetlusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Harju maakohus
Harju maakohus Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Valitsusel on kavas neljapäeval heaks kiita pankrotiseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu, mille eesmärk on tõhustada pankrotimenetlusi.

Tegemist on maksejõuetusõiguse revisjoni käigus valminud eelnõuga. Saneerimismenetluse, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluses tehtavate muudatustega tegeletakse maksejõuetusõiguse revisjoni järgmises etapis, kui võetakse üle maksejõuetuse ja saneerimise direktiiv.

Praegu on pankrotimenetlused pikad, kulukad ja võlausaldajate jaoks ebatõhusad, leiab justiitsministeerium. Keskmine pankrotimenetlus kestab Eestis kolm aastat, sellele kulub üheksa protsenti varast ja võlausaldajate nõuete rahuldamise määr on keskmiselt kõigest 40 protsenti. Võrdlusriikides Soomes ja Saksamaal on vastavad näitajad üks aasta, kuludeks kolm protsenti varast ja võlausaldajad saavad tagasi 80-90 protsenti võlast.

Eelnõu kohaselt kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord.

Praegu toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes. Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viidaks sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle.

Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt.

Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondataks Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääks kohtualluvus samaks.

Lisaks muudetaks läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi.

Kehtiva õiguse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava. Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peaks menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudaks menetluse läbipaistvamaks ja aitaks kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata.

Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on lihtsam, võimaldataks tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral tööajaarvestust pidama.

Halduri tasu hakkaks katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele.

Laiendataks pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva õiguse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust. Muudatusega laiendataks pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas.

Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldaks uus seadus ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv õigus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist oleks ajutise võimalusega ja vastava taotluse saaks esitada kuni 2020. aasta lõpuni.

Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2021. COVID-19 koroonaviiruse mõjuga seotud muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: