Ühtse e-õppe süsteemi puudumine valmistab endiselt peavalu
Kaks kuud distantsõpet pani proovile nii lapsed, lapsevanemad kui ka koolid. Kui esialgu oli tuhandetel peredel probleeme koolitööks vajaliku tehnika leidmisega, siis siiani valmistab peavalu ühtse e-õppe süsteemi puudumine.
"Mina muutusin esimesel päeval kohe koolidirektoriks, kõikide ainete pedagoogiks, söögitädiks, koristajaks, psühholoogiks ja eripedagoogiks 18:48 sest neid kõiki on meie pere puhul vaja," ütles lapsevanem Age Rosenberg "AK.Nädalale".
Ilmselt võtab lapsevanem Age Rosenberg sõnad suust nii mõnelgi teisel lapsevanemal, kel paluda kirjeldada koduõpet.
Esmalt seisis pere silmitsi arvutite puudusega. Neid oli esialgu nelja peale üks.
Mõne päevaga pidid arvutid leidma tuhanded pered. Härjal haarasid sarvist ka seitse vabatahtlikku, kes koondusid algatuse "Igale koolilapsele oma arvuti" taha. Tänaseks on abi saanud hinnaguliselt 1400-1500 perekonda, aga veel umbes 50 last vajab endiselt arvutit.
"Igale koolilapsele arvuti" algataja Kätlin Rohilaid-Aljaste selgitas, kuidas arvutite jagamine käis. "Väga paljud perekonnad küsisid arvuteid, kes on keskklass ja üle keskklassi. Aga me panime prioriteedid paika, et kõigepealt saavad arvutid need, kellel on rohkem lapsi, suurpered ja siis need, kellel on raskuseid toimetulekuga," sõnas Rohilaid-Aljaste.
Kui lastele arvutite kinkijad entusiastlikult laste arvuteid kinkima hakkasid, avastasid nad uue probleemi. Nimelt ei olnud paljudel kodus internetti.
"E-riik küll, aga me vahel unustame ära, et me hindame kõiki iseenda järgi ja võib-olla Tallinna järgi, või Tallinna kesklinna järgi. Aga reaalselt inimesed elavad erinevalt. Me ehitasime selle süsteemi niimoodi üles, et need inimesed, kellel internetti ei ole, said selle läbi kohaliku omavalitsuse," rääkis Rohilaid-Aljaste.
Kohalikele omavalitsustele tulid appi telekommunikatsioonifirmad Tele2 ja Telia, kes annetasid kokku 450 perele taskuruuteri koos internetipaketiga.
Rosenbergide peres oli internet olemas ja kui ka piisavalt arvuteid kokku saadi, oli aeg mõelda järgmise probleemi lahendamisele.
"Siis tekkisid need küsimused nende e-keskkondadega. Ühel hetkel ma sain aru, et ülesandeid tuleb nii paljudest allikatest korraga, et ma ei saakski lasta last sinna Stuudiumisse ülesandeid kokku korjama lasta, isegi Stuudiumi sees oli võimalik neid erinevatesse kohtadesse panna, õpetajatel ei olnud ühtset süsteemi," ütles Age Rosenberg.
Ühtse süsteemi puudumist kurdavad paljud lapsevanemad. Lisaks sellele on ka õpetajate võimekus e-õppekeskkondi kasutada väga erinev.
Haridus- ja Teadusministeeriumi välishindamisosakonna juhataja Kristin Hollo sõnul õpetajate kompetentsust selles vallas kontrollitud ei ole. "Õpetajad ongi erinevad ka tavaolukorras. Kindlasti on oluline teha koostööd õpetajatel omavahel, et jagada neid kogemusi, aidata üksteist selles, millega hästi toime ei tule," sõnas Hollo.
Age Rosenberg arvas, et alguses hätta sattunud koole ei ole Eestis vähe.
Perede ponnistused on olnud suured, kuid nagu ka tavaolukorras, leidub ka neid lapsi, kes ei täida koolikohustust. Esimest korda on distantsõppe ajal haridusministeerium korduvalt omavalitsuste käest nende laste kohta uurinud.
Eelmisel nädalal ei osalenud põhikooli õppetöös 0,6 protsemti õpilastest, arvuliselt on see üle 700 lapse. Protsentuaalselt sama palju puudus ka gümnaasiumiastmest.
"See tagasiside omavalitsustelt ja koolidelt on olnud, et reeglina on need samad õpilased, kellega tavaõppes on probleeme koolis käimisega või õppes osalemisega. See arv on olnud suhteliselt stabiilne, see on kõikunud mõne õpilasega siia-sinna, aga nende viie nädala jooksul on ta olnud sama suurusjärk," rääkis Kristin Hollo.
Rakvere linnavalitsuse hariduse peaspetsialist Vilja Messer ütleb samuti, et nende probleemsed lapsed on juba varasemalt teada ja nende arv ei ole distantsõppes tõusnud.
"Meil lastekaitsespetsialistid päris ukse taga ei käinud, aga nad üritasid saada lapsega otse kontakti kas siis Skypes või MSN-s ja paraku oli ka paar sellist last, kes teatasid, et nad ei viitsigi," ütles Messer.
Rakveres on koolitöös mitte osalevaid lapsi üks protsent kõigist õpilastest.
Messeri sõnul on linn kaasanud laste abistamisse tugiisikuid. "Need pered, kes siiamaani tugisikuga niivõrd hästi koostööd teha ei saanud, võtsid tugiisiku rohkem omaks," lisas Messer.
Kui lastevanemate elu on paratamatult kogu distantsõppe ajal olnud keeruline, siis Messeri sõnul on vähemalt nende omavalitsuses lapsi, kellele on kodune, ehk paratamatult individuaalsem õpe, hästi mõjunud.
Toimetaja: Aleksander Krjukov