Eerik Kumari loodusauhinna sai Tiit Maran ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Mainekas Eerik Kumari nimeline loodusauhind läks sel nädalal esmakordselt peresse, kus teine sarnane auhind on juba ees. Teisipäeval sai kõrge autasu Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran. 1991. aastal anti see ka tema isale, loodusfilmide meistrile, Rein Maranile.

Tiit Maranile tõi autasu mitmekülgne looduskaitse alane tegevus ja teadustöö Eestis ja kogu maailmas, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Enam kui 30 aastat on aga Tiit Maran koos mõttekaaslaste ja õpilastega koordineerinud programmi, mille tulemusel on looduses praktiliselt väljasurnud euroopa naarits taasasustatud vabasse loodusesse Hiiumaal.

"Kui esialgselt ülikoolist välja tulles, kus meile õpetatakse süstemaatikat ja siin on üks liik ja teine liik ja nad tunduvad mehhanitsistlikult eraldi seisvad olema ja peaaegu mitte elusolendid vaid mingid objektid mida uurida, siis selle käigus ühel hetkel järjest rohkem sa hakkad mõistma, et meil on tegemist eluvormiga, kellel on oma tunnetusmaailm, oma maailma nägemine. Ja teine suur õppetund on, et kui me proovime ühte liiki kaitsta, siis ta on üksikobjekt, aga teda ei ole võimalik alal hoida, kui me ei näe suurt tervikut," rääkis Maran.

Tiit Marani huvi just euroopa naaritsa vastu pole juhuslik, Maran ise ütleb, et olulist rolli mängis tema esimene ülikoolijärgne tööandja Mati Kaal ning isa, rezissöör Rein Maran, kelle film "Euroopa naarits" tõi 80-ndate aastate algul inimeste teadvusse selle looma nukra saatuse.

Rein Maran rääkis, et film oli unistus sellest et naarits võib jääda meile elama kusagile väikesaarele, näiteks Hiiumaale. "Sellega see film lõppes, sellest unistusest ja sealt need mõtted hakkasid siis arenema. Tiit võttis asja väga tõsiselt ja hakkas seda mõtet arendama ja tasapisi see levis ja levis ja jõudiski selleni kuhu ta praegu on jõudnud, et Hiiumaal tegelikult naaritsad elavad ja see ongi nende kodusaar siin Eestimaal," rääkis Rein Maran.

Tiit Marani koordineeritud programm ja metoodika on teenäitajaks looduskaitsjatele ka mujal maailmas.

"Minu hea kolleeg Madis Põdra töötab Hispaanias praegu, ja on üks võtmepersoon sealses naaritsaprojektis. Eks kõik kogemus mis on tulnud Hiiumaalt ja tehistingimustes pidamisest on kandunud läbi tema Hispaaniasse. Prantslasd teevad midagi, on võtnud meie idee siit, nii et see, mis puudutab naaritsa teemat, siis kindlasti on võimalik olnud siirata seda kogemust, mis me oleme saanud väga paljudesse erinevatesse maadesse," lausus Tiit Maran.

Edulugu Hiiumaal on aga alles esimene etapp euroopa naaritsa taasasustamise saagas.

"Tegelikult me oleme vaikselt seda asja hakanud uurima, kas Saaremaal saab midagi teha. Selleks on vaja tublit inimest, kes suudab seda eestvedada ja raha," sõnas Maran.

"Hetkel meil on hea, tubli inimene Saaremaal olemas, kes seda vaikselt liigutab, saarlane ise. Nii et ma olen väga optimistlik ja nüüd siis teema on see, kas me saame siia rahastuse taha, sellel aastal prooviksimegi taotleda, Euroopa Life projektist rahasid et seda Saaremaal ka teostada. Ma usun, et kuna meil on kogemus olemas Hiiumaalt, siis meil on palju lihtsam Saaremaal," rääkis Maran.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: