Luminori äriklientide laenumahust viiendik on maksepuhkusel ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Merilin Pärli/ERR

Võimalust laenupuhkust küsida kasutas suur hulk nii pankade era- kui ka ärikliente. Luminori äriklientide portfellist on koguni viiendik maksepuhkusel. Pangad kinnitavad, et võimalust tulevikus laenu saada kriisis laenupuhkuse küsimine ei pärsi.

Maksepuhkuse küsimine läks plahvatuslikult lahti kohe eriolukorra alguses. Märtsis paluski maksepuhkust märksa rohkem kliente kui aprillis. Ent väiksemas mahus jätkub see siiani. Pangad on omavahel kokku leppinud, et maksepuhkust väljastatakse vajadusel juuni lõpuni. Erakliendid võivad maksed peatada 6-12 kuuks ja ärikliendid kuni kuueks kuuks.

Samuti on pangad omavahel kokku leppinud, et intresse maksepuhkuse vajajatel ei tõsteta.

Swedbankis hädas laenukliente alla kümnendiku

Swedbankist on alates eriolukorra algusest küsinud maksepuhkust ligi 9500 eraklienti. See vormistati 8700-le, kes moodustavad 3,7 protsenti kõigist erakliendilepingutest. See hõlmab nii kodu- kui tarbimislaene ja autoliisinguid.

Samuti sai maksepuhkust 1500 äriklienti, mis on ligi 8 protsenti kõigist laenuklientidest. Samas võlakohustused, millele maksepuhkus on otsustatud, moodustavad kogu laenuportfellist ligi 16 protsenti.

Ärikliente on igast segmendist, ent enim vajasid laenupuhkust turismi ja toitlustusega seotud kliendid.

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma kinnitab, et kliendi võimalust tulevikus laenu küsida see ära ei riku.

"Praeguses kriisisituatsioonis maksepuhkuse kasutamine ei välista laenu saamist tulevikus. Eelkõige on oluline uue laenu saamisel jätkusuutlik sissetulek, korrektne maksekäitumine ning kindlasti peab ka võetav laen olema jõukohane.
Uue laenu väljastamisel võidakse täiendavalt küsida võetud maksepuhkuse põhjust (milleks üldjuhul on olnud makseraskus) ning kas maksepuhkusest on olnud abi. Iga laenu väljastamist analüüsitakse eraldi," ütleb Pärgma.

SEB klientidel kõige väiksem laenupuhkuse vajadus

SEB võimaldas eriolukorras maksepuhkust ligi 2300 eraisikule, kes moodustavad ligi 3 protsenti kõigist eraklientidest. Neist 60 protsenti küsis maksepuhkust eriolukorra esimese kuu jooksul ja 40 protsenti teisel eriolukorra kuul.

Kõigist maksepuhkust palunud eraisikutest umbes 60 protsenti soovis peatada eluasemelaenu ja 40 protsenti väikelaene, liisinguid või krediitkaarte.

Äriklientidest on maksepuhkus vormistatud 458 kliendile, kes moodustavad 5 protsenti SEB laenu- ja liisinguklientidest.

"Kuigi hetkel näeme maksepuhkuste taotlemise trendi mõningast vähenemist, on selle põhjal veel vara kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest väljavaade on ebakindel ja turu nähtavus on suhteliselt madal. Loodame, et nii nagu eriolukorra lõppemise järgselt piirangud samm-sammult vähenevad, nii muutub majanduskeskkonna perspektiiv edaspidi järk-järgult selgemaks," ütleb SEB juhatuse liige Ainar Leppänen.

Ka SEB kinnitab, et tulevast laenuvõimalust see kliendi jaoks ei nulli.

"Eraisikutele väljastatavate laenude perioodid võivad olla väga pikad, ulatudes kohati lausa 30 aastani. Sel pikal perioodil võib laenuvõtjal ette tulla ka finantsiliselt keerulisi perioode. Maksepuhkuse vormistamine sellisel perioodil ei halvenda tulevikus eraisikute laenu saamise võimalusi. Samuti ei karmista varasem maksepuhkuse võtmine kliendi taotletava laenu tingimusi," kinnitab SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Tammearu.

Luminoril viiendik ärikliendiportfellist maksepuhkusel

Luminori pangas on laenupuhkusel äriklientide hulk kõige suurem - 13 protsenti klientuurist, kes moodustavad umbes 20 protsenti kogu portfellist. Enamik neist on hotellinduse ja toitlustuse valdkonnas tegutsevad.

Eluasemelaenude maksepuhkus on väljastatud 980 kliendile, mis moodustab 5 protsenti kõikidest kodulaenudest.

Võimalus sellistel klientidel tulevikus uuesti laenu saada sõltub aga neist endist, ütleb pank.

"Milline on tema sissetulek, tema varasem maksekäitumine ning kui jätkusuutlikud on tema sissetulekud. Kui klient on praeguse olukorra tõttu palunud maksepuhkust, talle on see antud ning kõik sujub vastavalt kokkuleppele, siis ei näe me ka tulevikus probleemi talle laenu anda. Ehk siis kõige olulisem ongi hinnata, kui vastutustundlik on klient oma kohustuste osas olnud," ütleb Luminori krediiditoodete juht Heiki Raadik. "Loomulikult on oluline hinnata ka töötaja pikaajalist perspektiivi tööjõuturul ehk mis on tema tõenäosus sama sissetulek säilitada ka edaspidi, näiteks mõnes teises ettevõttes."

Ta ütleb, et sama kehtib ka siis, kui ettevõte, kus klient töötab, on palunud riigilt toetust.

"Kui tegemist on ajutise hüvitisega ning hiljem jätkub n-ö tavapärane töötasu maksmine, siis võtame seda sissetulekuna arvesse ja ka see pole laenusaamisel takistuseks," kinnitab Raadik.

Taastumas on ka huvi laenuvõtmise vastu.

"Kui vahepeal langes kodulaenude vastu huvi ligi 40 protsenti, siis praegu näeme, et klientide huvi on taastumas. Viimastel nädalatel on taotluse arv olnud isegi samal tasemel, mis enne kriisi," ütleb Raadik.

LHV klientidele on maksepuhkus vormistatud praeguseks umbes 850 ettevõttele ja 1800 erakliendile.

Kodulaenule on maksepuhkuse võtnud umbes 600 klienti, mis on ligi 6 protsenti panga kodulaenuportfellist.

"Iga järgnev laenuotsus on ikkagi tulevikku vaatav ning varasemalt võetud maksepuhkus ei ole sealjuures määrav. Oskus keerulistest aegadest hilisemate võlgadeta läbi tulla näitab kliendi tugevust. Sama kehtib nii era- kui ka äriklientide kohta," kinnitab LHV jaepanganduse juht Kadri Kiisel.

Coopi portfellist 12 protsenti maksepuhkusel

Coopi kontserni laenuportfellist on 12 protsenti kõigist klientidest praegu maksepuhkusel. Ettevõte ei täpsusta, palju sellest on era- ja palju äriklientide osakaal.

Laenusaamist see aga klientidel edaspidi keeruliseks ei tee, kinnitab Coop panga juhatuse liige Hans Pajoma.

"Kohtleme kõiki kliente samadel tingimustel ja loomulikult ka neidki, kes on keerulisel kriisi ajal maksepuhkust vajanud," ütleb ta. "Olukord oli ju tingitud ettearvamatutest asjaoludest, mitte kliendi ülelaenamise harjumusest või finantsilisest ebakorrektsusest. Me ei kustuta ajalugu, see jääb. Aga jääb ka teadmine, et maksepuhkus oli koroonakriisi ajal."

Pajoma kinnitab, et Coop pangas ei ole laenusaamise kriteeriumid võrreldes eriolukorra kehtestamise eelse ajaga muutunud.

"Nii era- kui ka juriidilisest isikust kliendi puhul on täna ja ka tulevikus oluline maksevõime ning korrektne makseajalugu," selgitab ta.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: