Karl Soonpää päevik 24. mail 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 24. mail 1940 oma päevikusse:

24. mail. Liitlased kirjutavad ja kõnelevad, kui nõrk olevat sakslaste kiil, mille nad välja sirutanud kuni La Manche'ini, kui väike asi see olevat sellest läbi tungida j.n.e. Aga aeg läheb, kiil ei jää muidugi nõrgemaks, kuna püsib endiselt paigal ja sakslastel võimalik vähem liikuvaid väeliike kiilu raiooni tuua. Paistab, et tõepoolest I või II päeval oleks pidanud kotti jäänud 1–1,5-miljoniline prantsl., ingl. ja belglaste vägi veel suuteline olema kiilu läbilõikama.

Iga päevaga aga läheb see raskemaks ja Brüsselist surub Reichenau 6-es armee peale. Järjest jäävad seega liitlaste šansid vähemaks. Sakslaste leidlikkus ja jõud on tõesti suuremad, kui seda teised arvata oskasid.

Siunasime Poola panne. Selgub, et selleks tõepoolest polnud põhjust – nad tegid, mis võisid. Liitlased andusid patsifismi pettepiltide uinutava mõjule, ja kui selles kahtlused tekkisid, lootsid Ilmasõjaaegsetel kogemustel oma kaitseliinide võitmatusele. Nende kaitsejõudude ülesehitus ka Ilmasõja-aegne: ees jalgvägi oma relvadega, siis kahurvägi ja motoriseeritud vägi tagalas kontralöökide andmiseks.

Sakslased aga tarvitavad teist taktikat: ei mingisugust kahurtule ettevalmistust, nagu oli see ilmasõjas, vaid ülijõuline raudrull kergetest ja rasketest tankidest ja soomusautodest koos lugematude pommitajate ja hävituseskadrillidega lööb korraga suure kiirusega vastase liini pihta.

Ees olev liitlaste jalavägi oma relvadega on selle vastu päris kasutu ja patareideni jõutakse varem, kui need veel paukugi saaks teha. Lennuvägi pommitas tagalat, et reservid juurde ei pääse. Kõike seda kiiret liikumist juhib raadio teel õhust mõni kindralstaabler.

Selge, et sellele vastu võiks võidelda ainult kontrmanöövriga. Selleks pole aga liitlased ette valmistatud: nad on õppinud lootma Maginot'le ja ajale, et blokaadiga võita Saksat.

Ka on liitlasi juhtimas Ilmasõja-aegsed kuulsad kindralid, vanadel aga teatavasti ümberõppimine raske. Saksa sõjalised juhid aga vähemalt 10–15 aastat nooremad – maailmasõja-aegsed kaptenid ja Oberstleutnant'id [kolonelleitnandid] – Keitel, Brauchitsch, Reichenau, Göring j.n.e., s.o, mehed eas, kus veel mõte võimeline leiutama uusi teid ja kus veel valmis ollakse riskima.

Sakslaste oma sõnade järele olevat selle uue taktika leiutaja Hitler ise. Kui nii, siis on Hitler väga mitmekülgne geenius. Need Saksa uue taktika iseloomulikud jooned selgusid juba Poolas ja Norras, aga siis Lääneriikide vanamehed ei võtnud sellest õppust. Nende arvates puudus Poolas juhtimine, Norras aga relvastus.

Veel Hollandi ründamise puhul arvati kiire Saksa edu põhjuseks olevat seljataguste reeturite töö; alles läbimurre Sedani–Namuri vahel ja pärast Sedani–Maubeuge vahel näitas, milles asi.

Eila oli Vab. Val. koosolek. Arutusel oli Sillamäe ostmine rootslastelt. Nad on pakkunud vabrikut müüa venelastele. [Juhan] Nichtig on Moskvas pidanud läbirääkimisi selle kohta, M. Köstner on aga mamini soovitusel rääkinud I. G. Farbeni mehe Fischeriga: Saksa–Eesti segaselts ostaks Sillamäe. Kuna riigilt palutakse ainult häätahtlikkust ja Pikal. pangalt laenu – pooldan ostmist.

Vaidlen vastu [välisminister Ants] Piipi ja presidendi soovidele, et Eesti poolt ka riik sisse läheks: 1) hind kallis (7,8 milj. krooni, kuna 5–6 a. tagasi oleks kätte saanud 1 milj. krooni eest), 2) riigil omal õlitööstus, mida laiendada võib veel edaspidigi ja 3) riigil ei ole soovitav aktsiate vähemusega sisse minna, vaid kui juba, siis kontrolliva pakendiga.

Sisseminemist pooldab veel ka [peaminister Jüri] Uluots. President võtab aga kokku, et riik esialgu ei lähe otsekohe ise sisse, aga soodustab ostjaid.

Fischer pidi selle teate peale sõitma Stockholmi hinda kauplema, mis Kogermani arvates võiks maksimaalselt olla 5–5,5 milj. kr. Tema ütleb, et 1 aasta tonni õli kohta võiks investeeritud olla maksimum 120–150 kr., Sillamäe toodang aga ainult 35.000 tn. aastas.


Loe lähemalt dokumentidest (link viitab pdf-failile Riigikontrolli veebikeskkonnas):

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: