"Suud puhtaks": kas Eesti ajakirjandus on kallutatud? ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

ETV saade "Suud puhtaks" otsis sel nädalal vastust küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on kallutatud. Saates avaldasid arvamust meediaeksperdid ja pikaajalise ajakirjanduse kogemusega inimesed.

Eesti Jalgpalli Liidu avalike suhete juht ja ajakirjandustudeng Mihkel Uiboleht rääkis saates, et on koolitöö käigus analüüsinud Eesti ajalehti ning leidnud sageli, et väljaanded kajastavad sama uudist väga erinevalt. Tema hinnangul jätab see mulje kallutatusest. 

Uibolehe sõnul on uudislugudes sees palju ajakirjaniku enda hinnanguid, kuid seda ei tohiks olla. Tema põhjendab seda sellega, et uudise kirjutamiseks on tänapäeval järjest vähem aega ja paratamatult läheb seetõttu uudisesse ka hinnangut.

Tartu ülikooli õppejõu Tiit Hennoste sõnul ei saa rääkida ajakirjanduse kui terviku kallutatusest, vaid ajakirjandust tuleb vaadata osade kaupa - uudised, arvamuslood, intervjuud, olemuslood. "Spordiuudises pole kallutatusest mõtet rääkida, aga poliitilises uudises on kallutatus täiesti võimalik," sõnas ta.

Pikaaegne ajakirjanik Kalle Muuli hinnangul on Eesti ajakirjanduses kallutatusest suurem probleem see, et kadunud on analüüsivõime. "Kogu käsitlus on läinud väga meelelahutuslikuks. Ka poliitikat ja tõsiseid asju käsitletakse ainult konfliktivõtmes või ainult meelelahutuslikes aspektides," ütles ta. "Tahaks tõsisemat, analüütilisemat käsitlust."

Samas lisas Muuli, et aasta tagasi, kui EKRE sai valitsuse liikmeks, muutus ajakirjandus ise justkui poliitiliseks parteiks, kes hakkas ühe partei vastu võitlema.

Samuti pikaaegse ajakirjanduse kogemusega Väino Koorberg märkis, et ajakirjandus peabki olema kaldu, aga tõe otsimise ja lugeja poole. Ta tõi välja, et juba ajakirjanduse eetikakoodeks ütleb, et ajakirjanduse ülesanne on kriitiliselt jälgida poliitilise ja majandusliku võimu teostamist.

Ta lisas, et suur osa sellest, mida võib pidada kallutatuseks, on tegelikult rumalusest, aja- ja rahanappusest tulenev.

Koorberg ei nõustu Uibolehega, et uudis peaks ideaalis olema erinevates väljaannetes ühesugune. "Uudis on subjektiivne. Uudise kirjutaja valib, millisest vaatepunktist ta seda vaatab," sõnas ta.

Ka Tartu ülikooli ajakirjandusuuringute teadur Marju Himma-Kadakas ütles, et uudised ei tohikski olla ühetaolised. "Siis me saame tapeedi. Me ei taha ühetaolist. Ei tasu arvata, et uudised peaks olema ühetaolised. Me ei taha ühetaolisust, vaid mitmekülgsust," ütles ta.

Samas lisas ta, et autor peab siiski hoidma uudise ja hinnangu lahus või need loos eristama.

Jaanus Vogelberg Objektiivist ütles, et laiem meedia ei kajasta Eestis paljusid teemasid, mida tegelikult võiks.

Pikaaegne ajakirjanik Lauri Hussar ütles, et ajakirjandus peaks ise vaeva nägema, et talle ei jääks külge kallutatuse sildid. Tema hinnangul on ajakirjanduse sildistamine näiteks vasak- ja parempoolseks osade poliitikute enda huvides. "Ajakirjandus ise peaks nägema rohkem vaeva, et talle ei jääks need sildid külge," ütles ta.

Tallinna ülikooli meediainnovatsiooni professor Indrek Ibrus rääkis, et erinevate ajakirjanike uudislood peavadki olema erinevad. "Kui ma vaatan meediakultuuri, siis ütlen, et on väga hea, et on erinevaid uudiseid, sest erinevad ajakirjanikud avavad erinevaid tahke ja kui neid tahke on rohkem, siis ongi meediapilt kirjum ja igaühel võimalik omadel alustel reaalsusest rikkalikum pilt saada," rääkis ta.

Delfi ajakirjanik Greete Palgi rääkis saates, et ajakirjanike sildistamine tuleneb rohkem lugeja enda vaatenurgast.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: