Lõpuaktused piirangute ajal: droonifotodest veebiülekanneteni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tänavu tavapäraseid lõpuaktuseid pidada ei saa.
Tänavu tavapäraseid lõpuaktuseid pidada ei saa. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Koolid otsivad loovaid võimalusi, et lõpuaktused piirangutele vaatamata siiski ära pidada.

Valitsus otsustas, et koolide lõpuaktused võivad teatud tingimustel ikkagi toimuda: juunikuus sisetingimustes kuni 50 inimest ühes ruumis, eeldusel, et ruum on maksimaalselt poolenisti täidetud ja õues kuni 100 inimesega. 2+2 reegel kehtib igal juhul. Juulis võib sisetingimustes juba kuni 100 inimest ruumis olla ja õues kuni 500. 2+2 reegel kehtib aga ka siis.

See pani koolid, kes seni olid elanud teadmises, et tänavu pidulikke aktusi pidada ei saagi, ajurünnakuid pidama ja õpetajate ning lapsevanematega sobivaid lahendusi otsima. See tähendab nii otsustamist, kas lükata aktuste pidamine juulikuusse, mil õpetajatel on tegelikult juba puhkus, kui ka tehniliste lahenduste leidmist olukorras, kus lapsevanemad ja isegi kõik õpetajad ei pruugi piirangu tõttu aktusele mahtuda.

Paratamatult tähendab tänavune olukord nii seniste traditsioonide hülgamist kui ka väiksemates koosseisudes elu ühe tähtsündmuse korraldamist. Samuti tähendab moodsa tehnika kaasamine plaanitust suuremat eelarvet.

Väljavaade: 11 aktust kolme päeva jooksul

"Leidsite nüüd küll konnasilma, mielle peale astuda! Meil on nii tulised vaidlused siin praegusel hetkel käimas sellega," hüüatab Eesti ühe suurema, Keila kooli direktor Mait Tõitoja ajakirjaniku küsimusele, kas ja kuidas kool tänavu lõpuaktusi plaanib pidada. "Lootsime, et saame eile direktsioonis selle teema lukku panna. Valitsuse värske otsus lõi meie esialgsed plaanid aga kõik sassi."

Kui tavaklasside lõpuaktused peetakse juuni algul täisvirtuaalsetena, nii et lapsed näevad direktori kõnet koduarvuti ülekandest ja sellele järgneb klassijuhataja tund Zoomi virtuaalkeskkonnas, siis põhikooli ja gümnaasiumi lõpuaktuste kohta veel otsust pole.

Keila kooli lõpetab tänavu 128 "üheksandikku" ja 62 abiturienti. Lisaks on lõpetajaid mittestatsionaarsest osakonnast. Kokku tuleb välja anda 210 tunnistust.

Tõitoja tunnistab, et koolipere on otsuse eel kahte lehte laiali: kellel on pidulikud riided lõpetamiseks juba varutud, tahavad tingimata ka aktuse toimumist, kel aga pole, need on selle korraldamise vastu. Igal juhul on kõik otsuse ootel: kleidiomanikel on vaja juuksuriajad kinni panna, teistel vajadusel alles poodi kleidi järele tormata.

"See teebki meie otsuse raskeks," tõdeb Tõitoja. Kui aktust ei toimu, on kleidid tühja ostetud.

"Praegu andsime teada, et võtame nädala ikkagi veel aega, istume ka homme Zoomis juhtkonnaga koos. Klassi kaupa on kõige reaalsem ja tugevam versioon hetkel. See tähendab, et ca kolme päeva jooksul tuleks siis ära teha 11 aktust," arvutab Tõitoja. "Samal ajal peaksid olema ülekanded ka kodudesse. See tähendab videovõimekuse proovilepanekut. Tehniliselt on see päris kõva väljakutse, natuke süda ikka väriseb selle pärast."

Direktor viskab kibedate valikute üle naljagi: "Hakkame telesse järjest rohkem minema! Tulevikus ilmselt on see üks võimalikumaid teid - saab eri kohtadest valida, millise kooli lõpuaktust tahad vaadata."

Keila kool vaeb aktuste pidamist üksnes juunikuus, sest juulis on õpetajad juba puhkusel. Aga asjaolu, et õues saab rohkem inimesi ühel sündmusel viibida, teeb mõtte aktuse reaalsest toimumisest ka atraktiivsemaks. Kui vaid ilm alt ei veaks.

Tallinn järgib valitsuse suuniseid

Kui kontaktõppele üleminekul otsustas Tallinn valitsuse suunistest rangema tee kasuks ehk pealinna õpilased jätkavad ka sellest nädalast koduõppega, välja arvatud individuaaltunnid, siis aktuste korraldamises on pealinn ülejäänud Eestiga solidaarne: Tallinna abilinnapea Vadim Belobrovtsev loendas kolmapäevasel linnavalitsuse pressikonverentsil üles samad põhimõtted aktuste pidamiseks, mida valitsuski võimalikuks pidas.

See info on aga nii värske veel, et koolid pole jõudnud oma plaane lõpuni paika panna.

Eesti vanimal, Gustav Adolfi Gümnaasiumil (GAG) on oma pika ajaloo vältel palju traditsioone välja kujunenud, kuidas lõpuaktus elluastujatele mälestusväärseks teha. Tänavu enamikku neist paraku ellu viia ei saa.

GAG-i direktori Henrik Salumi sõnul toimuvad aktused juunikuus, sest juulist algab kollektiivpuhkus. See aga seab kohe kitsendused aktusel viibida võivate inimeste arvule. Abituriente on tänavu 135, igas klassis 34-36 õpilast.

Seetõttu tehakse kooli traditsiooniks kujunenud inglikujust läbiastumine kooli hoovil ikkagi teoks. Samas antakse kätte ka tunnistused. See kõik filmitakse üles ja mängitakse neli päeva hiljem virtuaalaktusel ette, mida Salum nimetab pigem filmiülekandeks kui aktuseks.

"Lõppversiooni vaatavad inimesed kodus. Ekraane ei saa panna, see tähendaks suuri kogunemisi," põhjendab ta.

Ka kooli kõrval asuva Issanda Muutmise Kiriku kellad helisevad lõpetajatele traditsiooniliselt. Ent sellega traditsioonid enam-vähem ka piirduvad.

"Õpilased on klassi kaupa koolihoovis, mahutame nad reegleid järgides ära," kinnitab Salum. "Rongkäiku ei tule. Meil on traditsioon, et öösel kell 12 kogunevad abituriendid kooliõue, aga ka seda me ei saa teha – selle üks osa on kätest kinnihoidmine ja laulmine. Lillede üleandmine on ka keeruline. Klassijuhataja on juures, aga kuidas saab teiste õpetajatega, pole veel jõudnud plaani paika panna. Aga teeme kõik endast oleneva, et kõik mis vähegi võimalik, teeme ära."

Põhikooli lõpuaktused toimuvad samas vaimus: "Plaan on kutsuda nad klassi kaupa kutsuda tunnistuse kättesaamiseks inglihoovi ja teha ka neile virtuaalaktus, mida nad saavad koos vanematega vaadata."

Juulikuu avardab võimalusi

Tartus asuva Miina Härma Gümnaasiumi (MHG) direktor Ene Tannberg ütleb, et pärisaktused tulevad. Põhikooli oma juunis ja gümnaasiumi aktus 1. juulil.

MHG põhikooli lõpetab 60 noort, nendega mahub 19. juunil kooli ees õues aktust pidama küll. Paraku ei saa aga lapsevanemaid aktusele lubada, sest sel juhul läheks üritus enam kui sajapealiseks.

"Natuke sõltub, milline see ilm hakkab välja nägema," ütleb ta. "Kui peaks juhtuma, et on tõsine sadude periood, siis seda peaks natuke ette teadma ja on võimalik teha ka kooli aulas, aga siis ühe klassi kaupa, ainult lõpetajad ja õpetajad. Lapsevanemad ei mahu ka siis. Juba organiseerime otseülekande võimalust, et pered saavad jälgida video vahendusel otse, pärast aga tähistatakse lõpetamist juba pereringis."

Algselt oli plaan ka gümnaasiumi lõpuaktus juunis, pärast jaanipäeva ära pidada, aga kuna valitsus otsustas, et juunis üle saja inimese aktusel viibida ei või, lükkas see plaani uppi.

"Siis eile otsustasime, et teeme gümnaasiumi lõpuaktuse 1. juulil koolimaja ees vabas õhus. Kuna siis lubatakse väliüritustel rohkem inimesi, arvame, et saame kutsuda ka lapsevanemad. Plaanid sõltuvad mitmest muutjast: ilm ja epidemioloogiline olukord. Kui midagi muutub, siis peame plaanid ümber vaatama," ütleb Tannberg.

Gümnaasiumis on kolm paralleeli, lõpetajaid kokku üle saja. Direktor kehva ilma ei pelga, ka selleks on lahendus olemas, et aktus ikkagi ära pidada.

"Kui on padusadu, siis saame 1. juulil teha nii, et vanemad ootavad õues ja autodes ja piirnormide järgi saame aktuse teha ka ainult kooli aulas. Kui aulas on ainult lõpetajad pluss õpetajad, siis mahume ära, nii et pool aulat on tühi," ütleb Tannberg. "Tahaksime siiski teha värskes õhus, seal saab distantsi hoida ja vanemad ka kohal olla."

Ka klassipildid saab 2+2 nõudele vaatamata ära teha, selleks on kool tellinud droonivõtted, mis mahutab lõpetajad kenasti ühele pildile.

"Drooni mõte on isegi ägedam – saad pärast suumida end, nagu laulupeol tehti," ütleb Tannberg.

Ka otseülekande tegemine aktusest pole MHG jaoks midagi uut.

"Meil on ülekandeid ka varem toimunud, nii et lõpetajad on aulas ja külalised istuvad all fuajees ja vaatavad sealt. Siis oli ülekanne kohapeal, nüüd saame teha nii, et inimesed jälgivad seda kodus ja autos jne. Loodame, et saame ära tehtud," on Tannberg optimistlik.

Ta ütleb, et neile pakuti ka virtuaalse lõpuaktuse pidamise võimalust, aga pärast kaht kuud virtuaalkeskkondades õppimist ei tahaks ka aktust samas keskkonnas pidada.

"Me ei tahaks õpilastelt seda võimalust selleks ilusaks päevaks ära võtta. Kui peame tegema aktused ilmastikust sõltuvalt ka klasside kaupa, siis ilmselt saab see olema kiirkorras variant – iga klassiga ei jõua näiteks kooli lippu sisse tuua, sest siis ootab ees neli aktust järjest," ütleb Tannberg.

50 medalisti saavad selle reaalselt kätte

Teises Tartu koolis, Hugo Treffneri Gümnaasiumis (HTG) on tänavu viie paralleelklassi peale kokku 179 lõpetajat. Neist umbes 50 lõpetab kooli medaliga. Seetõttu ei taha kooli direktor Ott Ojaveer võtta noortelt inimestelt võimalust oma elu üht pidulikumat päeva tuvaliselt koos veeta. Direktori sõnul tunnevad noored väga suurt puudust üksteisega suhtlemisest, mistõttu soovib ta nii abituuriumile kui ka lapsevanematele anda selleks võimaluse.

"Olukord ei ole ülemäära kerge. Peame noorte inimeste jaoks välja mõtlema parima viisi, kuidas seda korraldada," ütleb Ojaveer. "Lõpuaktusel üks oluline asi on ju lõputunnistus ja käepigistus ja medalistidele medal. Oleme medalistidele ajast-aega ka raamatuid kinkinud, nii et vilistlaskogu esindaja on laval ja annab selle üle. Seda kõike tuleb nüüd teistmoodi teha."

Samas rõhutab direktor, et tänavu on aktus osalejatele vabatahtlik: kes ikka tulla ei julge, ei pea tulema.

"Me ei saa ja pole plaaniski teha seda kohustuslikuks. Ikkagi soovijatele, kes tahavad, antakse see võimalus. Võimalik, et kõik ei tulegi, ja me aktsepteerime seda," ütleb Ojaveer.

Aktuse kuupäev veel lukus ei ole, enne vajab see õpilaste ja õpetajatega kinnitamist, aga tõenäoliselt peetakse see 1. juulil ja tervele lennule korraga, nii et ka lapsevanemad saavad pidulikust sündmusest osa.

HTG on selleks puhuks broneerinud A. Le Coq'i spordihoone, sest Ojaveer ilma peale lootma jääda ei julge.

"Õpilased saavad eraldi sissepääsust tulla, põrandale ja tribüünidele on teine sissepääs, suur parkla hoone ees," loetleb Ojaveer selle paiga hüvesid piirangute tingimustes.

Veebiülekannet plaanis ei ole, küll aga filmitakse pidulik sündmus üles, nagu alati.

"Kui lindistame, pole ju otseülekannet vaja," arvab direktor. "Meie enda vilistlased on ALO-TV-s, nad on käinud kenasti filmimas meil, on DVD-d tehtud ja on on ka link videole. Otseülekandeid ei ole me ka varem teinud. Üleslindistamisel on suurem mõte kui otseülekandel, et kui vanaisad-vanaemad tahavad pärast vaadata või kui võib-olla ei saa vanemad aktusele kohale tulla, sest see on kolmapäevane päev ja nad on võib-olla tööl sel ajal."

Ta tunnistab, et odav selline lahendus ei ole.

"Mis on võimalik kulu, ei teagi veel, aga antud juhul peame tõsiselt kaaluma seda võimalikku positiivset emotsiooni, mida anda koolilõpetajatele. Küll me tuleme toime ka sellega, mis see kõik maksab," on Ojaveer optimistlik.

ERM pakub hübriidaktuste lahendust

Eesti Rahva Muuseum (ERM) on koolidele välja töötanud ka hübriidaktuste (s.t virtuaalne + reaalne kombinatsioonis) paketid, pakkumine saadeti kõikidele Tartu koolidele.

ERM-i direktor Alar Karis tõdeb aga, et valitsuse tingimuste selgumise valguses on ka koolid ise hakanud lahendusi otsima, tehes aktuseid kas väiksemas mahus või jupi kaupa, mistõttu suuremahulised aktused pole enam nii aktuaalsed.

Aktuse hübriidvorm kujutab endast lahendust, kus paar inimest peavad kõnesid ERM-is kohapeal ja ülejäänud jälgivad sündmust virtuaalselt.

"Sellised asjad pole ju odavad. Kui kohalik omavalitsus ei toeta, on koolidel raske seda ka läbi viia," tõdeb Karis, et paljud koolid ei saa seda endale lubada.

ERM-i arendusdirektor Viljar Pohhomov ütleb, et praegu on läbirääkimised käimas kolme kooliga.

"Kõige töötavam variant, mille võimekus meil on olemas, on, et aktused tükeldatakse, tehakse klasside kaupa meie Hurda saalis. Lisaks on päris kõrge kvaliteediga veebiülekanne ka sellest, et sõbrad ja sugulased saaksid tähtsale hetkele mujalt kaasa elada. Keeruline on see, et tõeliselt töötav, suurele rahvahulgale suunatud ülekande teostus on päris kallis. See sõltub koolide rahakotist, kui hästi neid teha saab. Koolidele eraldi rahalist tuge selleks omavalitsustes mõeldud ei ole, vaid on jäetud iga kooli enda otsustada. Koolid peavad siis valima, millisel viisil ja milline on finiantsiline võimekus lõpuaktuse läbiviimiseks parasjagu," selgitab Pahhomov.

Tema sõnul oli alul jutt, et kohalikud omavalitsused toetavad aktuste korraldamist. Sellest said julgustust ka suured produktsioonifirmad, kelle pakkumised on aga märksa krõbedamad.

ERM-i pakutud variandi hind, mis sisaldab viit aktust ja küllaldast videostriimingut, jääb 2000-3000 euro kanti. Pahhomovi sõnul oleks produktsioonifirmade pakutav sellest neli-viis korda kallim.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: