Viimsi valla mitmekilomeetrist gaasitorustikku ei tunnista keegi omaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Viimsi vallas Miidurannas leiti ootamatult rohkem kui kolm kilomeetrit pikk gaasitorustik, mis on aastakümneid varustanud enam kui sadat majapidamist, ent mida keegi enda omaks ei tunnista. Juriidilise farsi peaosas on suurfirmad ja ametkonnad, kuid kohalike jaoks on asi tõsine, sest neile terendab kas kallis või väga kallis lahendus, selgub ETV saates "Pealtnägija".

Torusaaga juured ulatuvad tegelikult üle 30 aasta tagasi, kui jõuka Kirovi kalurikolhoosi mehed tahtsid oma kodudesse saada puuahjude asemel gaasikütet. Kuna kolhoos sõna otseses mõttes nende ukse taha torustiku ehitas, moodustasid ka kohalikud oma gaasikooperatiivi ja hakkasid pihta.

76-aastane Miiduranna elanik Olev Peet pole lihtsalt kohalik elanik, vaid kunagine Kirovi kolhoosi asjaajaja, kes osales Miiduranna gaasitorustiku rajamisel ja oli ise juures, kui see 1985. aastal käiku anti.

"Alltöövõtja andis vot selle ekspluatatsiooni-vastuvõtu akti üle Tallinngaasile ja sellega läks kõik dokumentatsioon ja ka torustik üle Tallinngaasile. Ja oligi kogu lugu. Kõik Tallinna torustikud on niimoodi," rääkis Peet. Ta on enda sõnul küsinud Eesti Gaasilt, kas ta on midagi tegemata jätnud või valesti teinud. "Ei, te tegite kõik nii nagu peab ja niimoodi see asi käiski vene ajal," olevat vastatud.

Gaasivõrk AS-i juhatuse esimees Romand Bogdanovitš on aga teist meelt. "See paber näitab ainult seda, et see gaasitorustik on ekspluatatsiooni võetud. Seal on selgelt ka fikseeritud, kes oli selle gaasitorustiku tellija ja kellele see oli üle antud. Tellijaks oli Kirovi nimeline kolhoos ja gaasikoperatiiv."

Sisuliselt terve inimpõlve soojendasid inimesed gaasiga tarbevett ja kodusid, kuni torustiku üha viletsam väljanägemine hakkas tekitama küsimusi ja 2016. aastal peetud külakoosolekul selgus, et torustikul pole justkui omanikku. Aja jooksul on gaasifirmad vahetunud, Tallingaasist sai Eesti Gaas ja hiljem lahutati omakorda konkurentsireeglitest tulenevalt veel gaasimüüja ning võrguettevõte. Kusagil selles ahelas kukkus pall maha ehk de facto on miidurannalased gaasi saanud ja selle eest maksnud, aga de jure on torustik aastakümneid peremeheta.

Tagantjärele ütleb Eesti Gaasi esindaja, et viga tuli sisse kohe alguses ehk Miiduranna lõik ei läinud 80-ndate lõpus üldse neile üle. Seejuures pole Miiduranna ainus omataoline. Sama saatus tabas ka Haabneeme gaasikooperatiivi ehitatud torustikku. Samas pole ühtegi märki, et keegi oleks sellest elanikele varem rääkinud.

Kohalikud, teiste seas juristina töötav Viktoria Tuulas maksid aastaid heas usus, et kõik on korras, seda enam, et teatud perioodil oli arvetel isegi eraldi rida "võrguteenus", mis maakeeli viitab hoolduskuludele. Nende meelest firmad lihtsalt hämavad, sest näiteks veel 2006. aastal valmis küla keskel kortermaja, mis on täielikult gaasiküttel, ning toona sõlmiti liitumisleping midagi mainimata.

"Meil on dokument, mis on siis sõlmitud selle maja arendaja ja AS EG Võrguteenus vahel ehk võrguteenuse vahel ehk siis gaasivõrguga liitumise leping. Kus on näha, et selle võrguga liitumise eest on makstud 32 000 krooni 2006. aastal," rääkis Miiduranna elanik Mart Hindreuss.

"Kui on küsitud 32 000 krooni, see ei ole ju niisama küsitud, keegi pidi ikka selle gaasitrassi omanik olema, mille eest ta seda raha siis võttis," imestab kohalik elanik.

Järgmine moment tõe päevavalgele toomiseks olnuks aastal 2007, kui konkurentsiseaduse tõttu gaasitarnija ja võrguettevõte lahutati. Eesti Gaas andis Miiduranna lõigu, mille taga sada tarbijat, üle firmale Fortum Termest, mille järglane on AS Adven, kuid ka nemad ei kõssanud tehingu järel midagi.

"Võib-olla see sõnastus ei olnud tol ajal korrektne, mis siis Eesti Gaas tol ajal pakkus Fortum Termestile ja oleks pidanud siis seda teistmoodi sõnastama," arvas Gaasivõrk AS-i juht Bogdanovitš.

Eesti Gaasi selgitus on, et juba 90-ndate lõpus võtsid nad üle mingi osa Miiduranna ja Haabneeme torudest, mis olid avalikel teedel ning mille omanikud nad suutsid tuvastada. Ülejäänud torud jäid justkui omanikuta. Adven teatas, et võttis küll üle gaasi tarnimise antud lõigul, aga mitte torusid. Lõpuks ütleb õnnetutest torudest lahti ka Viimsi vald.

"Meie seisukoht on see, et need trassid ei ole omanikuta. Me ei tea ja ei oska seda omanikku küll öelda, kes see on, aga omanikuta see küll ei ole, sest on väga palju materjale, kus on küll üle antud Tallinngaasile, Fortumile, teistele," ütles Viimsi abivallavanem Margus Kruusmägi.

Konkurentsiamet viis aastal 2018 ja 2020 läbi kaks uurimist, et tuvastada, kes on kõnealuse torustiku omanik ja leidis, et seda polegi. Ükski ettevõte pole neid trasse kunagi omanud.

Nagu sellistes lugudes ikka, käib tants ümber raha. Aastaid hooldamata torustiku kapitaalremont maksab erinevatel hinnangutel 400 000 kuni miljon eurot ja seda ei taha mõistagi keegi välja käia. Firmad pakuvad kompromissina, et vald kuulutab torustiku peremeheta varaks, misjärel vald, elanikud ja firmad koos teeksid gaasitorud tänapäevastele standarditele vastavaks.

Sasipundart on arutatud hulgal kirglikel kõnekoosolekutel, vahepeal on maha peetud ka üks kiire kohtulahing, mõned elanikud on hakanud maju ümber ehitama teisele küttele, aga enamikul selleks raha pole. Kuna keegi õieti järele ei anna, aga toru muudkui laguneb, soovitab konkurentsiamet kohtusse minna.

"Minu vastus võib olla küll selline ärritava, aga tõenäoliselt midagi pole teha. Kõik need kinnistute omanikud nüüd peavad selle kadalipu läbi tegema tsiviilkohtus ja tõendama seda, et nende maa peal või kus iganes olev toru ei ole nende oma. Kahjuks see nii on, ma ei näe praegu siin muud võimalust," ütles konkurentsiameti energia- ja taristuosakonna juhataja Margus Kasepalu.

Kohalikel ajab ametnike selline soovitus täiesti kopsu üle maksa ja on ilmekas näide vastutuse veeretamisest. Esiteks, nad on aastakümneid korralikult maksnud, muu hulgas võrgutasusid. Teiseks, kui mõni amentik või firma kusagil vea tegi, pole nemad süüdi. Ning kolmandaks, isegi kui nad lähevad kohtusse tõestama fakti, et toru pole nende oma, ei aita see neid lähemale omaniku leidmisele.

Praeguseks on Miidurannas ajutine võrguteenust pakkuv ettevõte ning kõige kriitilisemad puudused kõrvaldati valla rahaga. Senikaua kraane kinni ei keerata, lubavad järelevalveametnikud.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: