Eesti ei tõstata ÜRO küberjulgeoleku arutelul Iraani-Iisraeli küberrünnakute teemat
Eesti ei kavatse reedel ÜRO Julgeolekunõukogus peetaval küberjulgeoleku teemalisel arutelul tõstatada hiljuti Iraani ja Iisraeli omavaheliste küberrünnakute teemat, kuna foorum keskendub teemale laiemalt.
"Eesti seisukoht küberrünnete suhtes on teada: riigid peavad oma tegevuses järgima rahvusvahelist õigust, samuti tuleb töötada riikide vastutustundliku küberruumis käitumise normide ja usaldusmeetmete rakendamise nimel," vahendas välisministeeriumi pressiesindaja ministeeriumi seisukohta ERR-ile. "Seda on Eesti aktiivselt ka teinud, nii reedese ürituse kavandamisega kui ka varasemate aastate jooksul erinevates rahvusvahelistes koostööformaatides," lisas pressiesindaja.
"Konkreetsetest näidetest see üritus ei johtu ning Eesti ühelegi juhtumile keskenduda ei kavatse, vaid keskendume meile oluliste põhimõtete teadvustamisele laiemalt. Samas on alati võimalus, et riigid võivad oma sõnavõttudes välja tuua ka erinevaid intsidente," märkis pressiesindaja.
Briti ajaleht The Times kirjutas sel nädalal, et arvatavalt Iisraeli korraldatud küberrünnak seiskas mitmeks päevaks Iraani suurima sadama töö. Iisraeli rünnak järgnes sissetungile tema veekäitlusjaamade arvutivõrku, mille korraldajaks peetakse Iraani.
Eesti korraldab reedel esmakordselt ÜRO Julgeolekunõukogu ajaloos küberruumi stabiilsusele, kübernormidele ja rahvusvahelisele õigusele keskenduva kohtumise. Ürituse avab videokõnega peaminister Jüri Ratas, sed juhivad Tallinnast välisminister Urmas Reinsalu ja New Yorgist Eesti alaline esindaja ÜRO juures Sven Jürgenson.
"Reedese kohtumise vaatest on oluline kokku tuua võimalikult paljud riigid, et kinnistada põhimõtet, et riigid peavad küberruumis käituma vastutustundlikult ning tegema omalt poolt kõik vajaliku pahatahtliku küberruumis käitumise ärahoidmiseks. Selles, et oleme nii-öelda ühise laua taga ja arutame neid küsimusi avalikult, on omaette väärtus," märkis välisministeeriumi esindaja.
Neljapäevase seisuga on üritusel osalemisest teatanud 59 riiki, samuti on rahvusvahelistest organisatsioonidest kohal Rahvusvaheline Punase Rist ja Interpol, ütles suursaadik Jürgenson pressiteate vahendusel.
Eesti algatusel toimus ÜRO-s küberrünnaku omistamine
Eesti tõi märtsis esimest korda ÜRO Julgeolekunõukogus ametlikult päevakorda Gruusia-vastased küberünded. Aasta algul, kui Eesti alustas oma liikmeksolekut Julgeolekunõukogus, toimus küberrünnak Gruusia vastu ning Eesti koos USA ja Ühendkuningriigiga viis selle Julgeolekunõukokku, kus toimus esimest korda maailma ajaloos omistamine ÜRO julgeolekunõukogus. Siis nimetasid need kolm ja teised samameelsed riigid Gruusia ründajaks Venemaa sõjaväeluuret GRU.
Sellekohast otsust siiski ÜRO Julgeolekunõukogu vastu võtta ei saaks, kuna Venemaa alalise liikmena kasutaks oma vetoõigust.
Varasemalt on Eesti omistanud Hollandis Haagis asuvale Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni (OPCW) peakorterile kavandatud küberrünnaku, mille taga oli samuti GRU.
Aprillis mõistis Eesti hukka küberründed Tšehhi haiglate vastu, kuid otseselt omistanud neid ei ole.
"Küberrünnete omistamiseks on olemas siseriiklikud mehhanismid. Eesti on näiteks kehtestanud küberoperatsioonide omistamise tegevusjuhise, mille kohaselt iga omistamise kaasus läbib põhjaliku kaalumisprotsessi, kus arvestatakse erinevate riigiasutuste arvamustega. Seega sõltub edasine konkreetsete riikide soovidest ja ambitsioonidest pahatahtliku tegevuse laiemaks ja/või rahvusvaheliseks teadvustamiseks. Rahvusvahelised organisatsioonid on selleks vaid üks platvorm, kuid palju sagedamini kasutatakse selleks muid formaate (näiteks kahepoolne koostöö või koostöö samameelsete riikide vahel)," märkis välisministeeriumi esindaja.
Toimetaja: Mait Ots