Möödunud aastal oli Eestis rekordiliselt vähe tulekahjusid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Päästeoperatsioon
Päästeoperatsioon Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Kolmapäeval ilmunud päästeameti tulekahjude analüüsis toodi välja, et möödunud aastal oli Eestis taasiseseisvumise ajast kõige vähem tulekahjusid. Eestis oli möödunud aastal pea 4600 tulekahju, milles hukkus 43 inimest.

"2019. aasta oli heas mõttes rekordiline aasta – hoone-, eluhoonetulekahjusid ja metsa- ja maastikutulekahjusid oli taasiseseisvumise aja arvestuses kõige vähem," kirjutas päästeamet.

Möödunud aastal toimus Eestis 4598 tulekahju, mis on taasiseseisvumise perioodi kõige väiksem arv. Seda on üle 600 võrra vähem, kui eelmisel aastal ja on peaaegu ühel tasemel 2017. aasta tulekahjude koguarvuga, mil tulekahjusid oli 4602.

Tulekahjudes hukkus 43 inimest ja vigastada sai 113 inimest. Hukkunute arv on pidevalt aastatega vähenenud, aga mitte nii kiires tempos kui perioodil 2006-2009, kui surmade arv vähenes 164 pealt 63 peale. Järgnevatel aastatel on langus küll kõikunud, aga sellegipoolest stabiilselt vähenenud. 2009. aastast on kõikides kodudes kohustuslik ka suitsuandur.

43-st hukkunust 31 olid meessoost, neist neli olid lapsed ja 12 hukkunut olid naised. Soolises aspektis olulist muutust võrreldes eelmise aastaga ei ole, 2018. aastal oli hukkunutest meeste osakaal 72 protsenti ning möödunud aastal 69 protsenti.

Küll aga on muutunud hukkunute keskmine vanus, Eestis oli möödunud aastal see 56 aastat, aga 2018. aastal oli tules hukkunu keskmine vanus 65.

Enim vigastatuid ja hukkunuid oli vanusegrupis 61-70, kuid vigastuste poolest olid samal tasemel ka vanusegrupid 51-60 ja 41-50. Kõikidest hukkunutest 47 protsenti olid pensionärid.

Täiskasvanud hukkunutest oli möödunud aastal joobes 72 protsenti, hukkunud meestest olid joobes aga pea 90 protsenti ning vaadates tules hukkunute profiili, on päästeameti sõnul oluline tegeleda alkoholi liigtarbimise ennetamisega.

Maakondade lõikes oli eelmisel aastal hukkunuid absoluutarvudes enim Tartumaal, elanike arvu arvestades aga Rapla-, Põlva- ja Saaremaal.

Hooletu suitsetamise tõttu hukkus 2019. aastal vähemalt 19 inimest, ühtlasi sai pooltel hukkunutega tulekahjudest tulekahju alguse hooletust suitsetamisest.

Eesti territooriumil toimus eelmisel aastal 1088 hoonetulekahju, 659 eluhoonetulekahju ning peamised tekkepõhjused hooletu suitsetamise järel olid elektriga seotud ning lahtise tule hooletu kasutamine. Lahtise tule juures asus asus kõige sagedamini tulekolle köögis või elutoas.

6 tulekahju, kus ka inimesi hukkus, said alguse ilmselt tahmapõlengust, kuna küttesüsteem oli hooldamata. Teiste puhul sai tulekahju alguse sellest, et tuhka ladustati valesti või küttekolde ees hoiti põlevmaterjali.

Põlenud hoonetes, kus oli ka hukkunuid, oli toimiv suitsuandur olemas 28 protsendil kordadest, mis aga ei toiminud, sest sellest oli patarei välja võetud või vahetamata või suitsuandur oli laest alla võetud.

1079 metsa- ja maastikutulekahju ja lisaks oli 1579 tulekahju, mis said enamasti alguse grillimisest, lõkke tegemisest ja prügi põletamisest.

Enim tulekahjusid oli möödunud aastal aprillis, kuid võrreldes 2018. aastaga oli maikuu palju rahulikum, kui tavapäraselt. Analüüsis toodi ka välja, et 2019. aasta algus oli keskmisest kõrgema sademete hulgaga.

Analüüsiga saab tutvuda päästeameti statistika lehel.

Tulekahjude statistika Autor/allikas: päästeamet

Toimetaja: Kristjan Kallaste

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: