Uuringufirma kaardistas Eesti inimeste suurimad hirmud seoses koroonapandeemiaga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1590220980000 | amCalendar}}
Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Eesti inimesed pelgavad koroonaviirusega seoses rohkem enda ja oma lähedaste haigestumist, kui töökoha kaotust või muid majanduslikke tagasilööke, selgus Turu-uuringute AS-i küsitlusest. Uuringust selgus ka, et koroonapandeemia paneb muust rahvusest vastajad rohkem muretsema kui eestlastest vastajaid.

38 protsenti Eesti elanikest kardab, et ülemaailmase koroonapandeemia tõttu võivad nad ise või keegi nende lähedastest haigestuda. Naiste hulgas on see hirm suurem (43 protsenti) kui meeste hulgas (33 protsenti). Ka kõrgharidusega vastajad kardavad enda või oma lähedaste haigestumist rohkem kui teised.

34 protsenti vastanutest tõi välja ebamäärasuse ja teadmatuse homse päeva suhtes. Keskmisest rohkem teeb see teeb muret 50-64-aastastele ja kõrgharidusega vastajatele.

17 protsenti märkis, et varem suvele plaanitud reisid ja sündmused jäävad ära. Ka siin on mitte-eestlaste mure suurem kui eestlastel.

13 protsenti vastas, et nad on sunnitud oma harjunud elustandardist loobuma.

Sama palju, 13 protsenti oli ka neid, kes tõid välja suutmatuse majanduslikult toime tulla. Selle vastusevariandi puhul olid kõige rohkem mures nooremad vastajarühmad (kuni 24 ja 25-34-aastased).

11 protsenti Eesti inimestest kardab oma töökoha kaotust. Mitte-eestlased on mures oluliselt enam kui eestlased. Töökohta kaotada kardavad võrreldes teistega rohkem keskastme spetsialistid, ametnikud, teenindajad ja töölised.

Üheksa protsenti mainis toidukaupade hinnatõusu. Selle üle muretsevad rohkem pensionärid ning suuremate linnade (v.a Tallinn) elanikud.

17 protsenti vastajatest aga leidis, et neil ei ole seoses ülemaailmse koroonapandeemiaga mitte mingeid muresid või hirme. Kõige vähem häiritud ja muretsevad 65-74-aastased.

Kuidas on koroonakriis inimesi juba mõjutanud?

Turu-uuringud küsisid ka, kuidas on koroonapandeemia ja sellest tulenevad majanduslikud mõjud inimesi juba puudutanud.

24 protsenti vastas, et palgakärped ja sissetulekute vähenemised on neid juba puudutanud. Mida nooremasse vanusrühma kuulutakse, seda enam on inimeste sissetulekud juba vähenenud. Näiteks kuni 24-aastastest on sissetulekud vähenenud 35 protsendil.

Ka vene keelt kõnelevate inimeste sissetulekud on vähenenud rohkem - seda märkis 32 protsenti. Regiooniti on vähenenud sissetulekud enim Ida-Virumaal - 38 protsendil elanikest.

13 protsenti vastajatest ütles, et neid endid või nende pereliikmeid on juba koondamine või töökaotus puudutanud. Mitte-eestlasi oluliselt rohkem kui eestlasi. Kõige nooremat vanuserühma rohkem kui vanemaid.

Neli protsenti vastas, et nad ei suuda juba praegu tasuda oma pangalaene või liisinguid. Kolm protsenti tunnistas, et nad on juba raskustes püsikulude (eluase, kütus, lasteaiamaksud jne) maksmisega.

Turu-uuringute AS küsitles 7.-15. maini 1004 inimest üle kogu Eesti.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: