"Välisilm": Venemaa koroonaleevenduste taga paistab valmistumine põhiseaduse muudatusteks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

"Välisilm" uuris, millised kaalutlused on Venemaa president Vladimir Putini piirangute leevendamise otsuste taga. Ekspertide sõnul on see seotud sooviga viia läbi pooleli jäänud põhiseaduse muudatused.

Kui statistika segab poliitikat, siis häda statistikale. Tundub, et umbes sellise loogika järgi otsustas Venemaa president Vladimir Putin kaks nädalat tagasi hakata leevendama karantiinimeetmeid. Samas on madal naftahind riigi sissetulekuid oluliselt vähendanud ning sedagi piskut ei raatsita tavainimestega jagada. Nende ainus võimalus on kuidagi ise ära elada. Tegelikult võivad aga Putini leevundusotsuse taga olla hoopis muud kaalutlused.

Moskva tänavatel on iga päevaga järjest rohkem rahvast ja autosid, ja seda vaatamata püsivatele karantiinimeetmetele, mida linnapea Segei Sobjanin ei taha leevendada. Kuigi veel kaks nädalat tagasi teatas president Vladimir Putin, et Venemaa hakkab nüüd tagasihoidlikult normaalsesse ellu tagasi tulema.

"Alates 12. maist on igal pool, kus see on võimalik vaja luua tingimused majanduse baasharude tegevuse taastamiseks: ehitus, tööstus, põllumajandus, side, energeetika, maavarade tootmine," lausus Vladimir Putin.

Poliitilise konjunktuuri keskuse asepresident Oled Ignatov ütles, et võimudel ei jää midagi muud üle kui lubada inimestel töötada. "See on paratamatu. Ei saa oodata kui olukord viirusega hakkab tõsiselt langema, nagu see juhtus näiteks Itaalias, ja siis taaskäivitada majandust. Tuleb teha kõik samal ajal. Ja selles on väga tõsine risk," sõnas Ignatov. 

Eelmisel nädalal tuli uudis, et nakatus Tšetšeenia liider Ramzan Kadõrov, kes varem kehtestas oma vabariigis eriti karmi karantiinirežiimi. Sellele vaatamata paistab vene ametlik statistika pigem optimistlik. Koroonaviiruse-vastase võitluse staabi ametlik esindaja raporteerib iga päev, et olukord on kontrolli all.

Koroonaviiruse monitooringukeskuse ametlik esindaja Aleksander Mjasnikov rääkis, et töövaba perioodi kaotamisest riiklikul tasemel on möödas juba 10 päeva ning selle aja jooksul on Venemaal näha COVID-19 nakatamisjuhtumite arvu igapäevast langust. "Rospotrebnadzori spetsialistide hinnangul on võimalik, et me näeme olukorra stabiliseerumist," lausus Mjasnikov.

Aga isegi Kremlile lojaalsed eksperdid sellist optimismi ei jaga. "Isegi kui vaadata ametlikku statistikat, siis on näha et mingit platood veel ei ole. Vaatame, mis toimub järgmise paari nädala jooksul. Mulle aga tundub, et Moskva on veel tipus," ütles Oleg Ignatov.

Venemaa ametliku statistika järgi on suremus Venemaal kuni kuus korda väiksem, kui Läänes. Kui New York Times-is ja Financial Times-is ilmusid artiklid väitega, et tegelikult on suremus vähemalt kolm korda suurem, kui vene võimud väidavad, tuli Moskvast välkkiire vastulöök.

Venemaa välisministri Sergei Lavrovi sõnul on vene võimud viimased, kes tahaks tõtt varjata. "See pole nali, need on inimeste elud. Ja mängida nendega on nörritav. Sama nörritav kui kasutada seda olukorda, et mustata üht või teist riiki," ütles Lavrov.

Statistika usaldusväärsusest räägiti eelmisel nädalal ka presidendi nõupidamisel.

Venemaa asepeaminister Tatjana Golikova sõnas, et erinevalt teistest riikidest vormistatakse Venemaal 100 protsendil juhtumitest meditsiiniline surmatunnistus, kus fikseeritakse kõik surma asjaolud, kaas arvatud surma koht, surma põhjus jne.

Aga mõned päevad enne pidid näiteks Dagestani võimud seletama presidendile, miks reaalne suremus regioonis on kordades suurem kui ametlikud numbrid.

Dagestani vabariigi juht Vladimir Vassiljev rääkis, et ka tema käest küsiti, miks Dagestan varjab surmade arvu. "Me ei varja, me ütleme nagu on. Aga. Patoloogilised uuringud - ainult kolm protsenti meie elanikkonnast lubab neid teha," ütles Vassiljev.

Pole ime, et vene ametlikesse andmetesse suhtuvad skeptiliselt mitte ainult välisajakirjanikud, vaid ka venemaalased ise.

Meediaeksperdi Gleb Tšerkassovi sõnul kahtlevad paljud statistikas, sest siin on ju palju ruumi igasugustele nõksudele. "Võib kopsupõletiku arvesse võtta nagu Covid-19, võib Covid-19 arvesse võtta nagu kopsupõletiku. Jah, statistikat eriti ei usaldata, aga see on tüüpiline kerge umbusk igasugustesse statistikaandmetesse, seda juhtub tihti," rääkis Tšerkassov.

Kogu selle manipulatsiooni taga statistikaga võivad olla mitte majandusprobleemid, vaid Kremli soov läbi viia ammu plaanitud hääletamine põhiseaduse muudatuste kohta. Mäletatavasti annaks need muudatused president Putinile võimaluse uuesti riigipeaks kandideerida. Kui nii, siis ei ole see esimene kord, kus Kreml üritab kriiside ja õnnetuste varjus oma eesmärke läbi suruda.

"Mälestused põhiseaduse muudatustest ja nende sisust kaovad järjest rohkem rahva mälust. Jah, ma arvan, et kui tuleb võimalus, siis sellega ei venitata," sõnas Tšerkassov.

"Praegu räägitakse palju, et hakkas uuesti valmistumine hääletamiseks, et keskvalimiskomisjon deblokeeris raha, mis oli põhiseaduse muudatuste hääletamise jaoks eraldatud. Kui hääletamine on tõesti plaanitud läbi viia juuni lõpus, siis tuleb juba praegu kaotada piirangud, sest on vaja agiteerida, on vaja elanikkonda informeerida," lausus Oleg Ignatov.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: