Palgakasvu tempo rauges esimeses kvartalis ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pixabay

Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk tänavu esimeses kvartalis 1404 eurot, mis on 4,8 protsenti suurem kui eelmisel aastal samal ajal. Kvartalite võrdluses on see viimaste aastate kõige tagasihoidlikum brutokuupalga kasv.

Võrreldes eelmise aasta neljanda kvartaliga langes esimese kvartali brutokuupalk 4,6 protsendi võrra. Statistikaameti analüütik Karina Valma tõi languse peamise põhjusena välja ebaregulaarsete preemiate vähenemise.

"Võrreldes 2019. aasta neljanda kvartaliga maksti ebaregulaarseid preemiaid 37 protsenti vähem, mis on aasta alguses igati loomulik," täpsustas Valma. Tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus oli 1876 eurot, mis on 4,3 protsenti suurem kui mullu esimeses kvartalis.

Kõrgeim brutokuupalk oli esimeses kvartalis Harju (1546 eurot) ja Tartu maakonnas (1380 eurot) ning madalaim Valga (1079), Jõgeva (1078 eurot) ja Hiiu maakonnas (996 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kõige kiirem Põlva (13,1 protsenti), Järva (11 protsenti) ja Lääne-Viru maakonnas (10,9 protsenti).

Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kõrgeim info ja side tegevusalal (2537 eurot), finants- ja kindlustustegevuses (2529 eurot) ning energeetikas (2338 eurot).

Võrreldes 2019. aasta esimese kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk kõige enam info ja side tegevusalal (15,6 protsenti). Ainsana langes brutokuupalk kaubanduse tegevusalal (8,7 protsenti).

Kõrgeim brutokuupalk oli riigile kuuluvates asutustes ja ettevõtetes (1814 eurot) ning välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (1715 eurot). Brutokuupalga aastakasv oli kiireim välismaa eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (7,1 protsenti) ja kõige aeglasem Eesti eraõiguslikele isikutele kuuluvates ettevõtetes (3,2 protsenti).

Keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis Autor/allikas: Statistikaamet

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar märkis oma kommentaaris, et märtsis, kui tööturgu mõjutas juba koroonakriis, kahanes keskmine palk aastavõrdluses 19-st tegevusalast seitsmes.

Palgakasvu aeglustumises oli suur roll hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal, kus kvartali keskmisena kahanes täistööajale taandatud kuupalk aasta varasemaga võrreldes 8,7 protsenti. Samal ajal vähenes seal ka täistööajale taandatud töötajate arv, tõenäoliselt nii töökoormuse kui ka töötajate hulga vähenemise tõttu kokku 15 protsenti.

"Siiski on tõenäoline, et palgalangust kaubanduses mõjutasid lisaks kriisile ka muud tegurid, sest kuise statistika põhjal kahanes kuupalk kaubanduses juba jaanuaris ning veebruaris. Koroonakriisi mõjul vähenes palk märtsis ka teistes tugevamini pihta saanud valdkondades nagu veondus ja laondus ning majutus ja toitlustus, kuid vähemal määral kui kaubanduses," märkis Soosaar.

Kuna viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piirangud mõjutasid ettevõtteid aprillis ja mais veelgi enam kui märtsis, on palgakasvu aeglustumist oodata ka edaspidi. Seda mõjutab tõenäoliselt ka palgahüvitis, mille määr on 70 protsenti varasemast palgast, millele lisandub minimaalselt 150 euro suurune tööandja panus.

"Kui tööandjad panustavad vaid miinimumsumma, tähendab see töötajale palga kahanemist. Hüvitisprogrammi mõju on väga suur, sest aprillis määrati see rohkem kui ligikaudu 120 000 töötajale, kes moodustavad Eestis töötavatest palgatöötajatest ligi viiendiku."

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: