Euroopa Inimõiguste Kohus tegi Eesti kasuks olulise otsuse ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kohtuhaamer.
Kohtuhaamer. Autor/allikas: Blogtrepreneur/Wikimedia Commons

Euroopa Inimõiguste Kohus tegi Eesti riigi kasuks olulise otsuse, kui tunnistas vastuvõetamatuks Eestis sündinud ja siin pere omava Venemaa kodanikust narkokurjategija kaebuse tema elamisloa tühistamise ja Eestist väljasaatmise kohta.

19. mail avaldas Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kolmeliikmeline komitee vastuvõetamatuks tunnistamise otsuse kohtuasjas Grigory Scherbakov vs Eesti, mis puudutas kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamist ja tema väljasaatmist Eestist.

Kaebaja oli sündinud küll Eestis, aga ta on Vene Föderatsiooni kodanik. Ta elas Eestis elamisloa alusel. Kaebaja transportis 2009. aastal korduvalt narkootilisi aineid Eesti ja Venemaa vahel. 2012. aastal tunnistati ta süüdi narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning talle mõisteti karistuseks enam kui kümme aastat vangistust, mille kandmine pidi lõppema 14. oktoobril 2020. Lisaks narkokuriteole oli kaebaja 2007. aastal mõistetud süüdi joobes juhtimise eest ning teda oli 11 korral karistatud väärteokorras.

PPA tühistas elamisloa ja kehtestas sissesõidukeelu

25. aprillil 2017 tühistas politsei- ja piirivalveamet (PPA) kaebaja pikaajalise elaniku elamisloa, tegi lahkumisettekirjutuse ja kehtestas Eestisse sissesõidukeelu viieks aastaks. PPA leidis, et kuigi isik on sündinud Eestis ja tal on Eestis perekond (elukaaslane, kaks täiskasvanud last, ema, õde-vend), ei ole ta teinud pingutusi Eesti ühiskonda lõimumisel.

Kaebaja on küll omandanud A1 eesti keele taseme, aga seda alles vanglas. Samas on ta vanglas jätkanud suhtlust kuritegeliku taustaga inimestega.

Vene Föderatsiooniga seob isikut kodakondsus, tema emakeel on vene keel ja ta on varem asutanud Venemaal metallitöötlemise ettevõtte. Seega võib PPA hinnangul eeldada, et tal ei teki raskusi Venemaale elama asumisel, töökoha leidmisel ja riiki lõimumisel.

Samal ajal säilib isikul võimalus suhelda lähedastega ka edaspidi telefonitsi ja e-kirja teel. Pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ja lahkumisettekirjutuse tegemine oli PPA hinnangul tarvilik, et vältida isiku poolt Eestis uute kuritegude toimepanemist.

Scherbakov viis asja kohtusse

Kaebaja viis asja kohtusse ning 2018. aasta mais rahuldas esimese astme kohus ehk Tartu Halduskohus kaebaja kaebuse ja tühistas PPA otsuse. Sama aasta novembris rahuldas teise astme kohus ehk Tartu ringkonnakohus omakorda PPA apellatsioonkaebuse ning tegi uue otsuse, millega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus leidis, et PPA oli õigesti hinnanud, et kaebaja oli ohuks avalikule korrale ja riigi julgeolekule. Samuti oli ringkonnakohtu hinnangul PPA õigesti analüüsinud kõiki kaebajat puudutavaid asjaolusid.

26. veebruaril 2019 otsustas riigikohus kaebaja kassatsioonkaebust menetlusse mitte võtta. Lisaks taotles kaebaja 12. märtsil 2019 siseministeeriumilt sissesõidukeelu kehtetuks tunnistamist, kuid ka see taotlus jäeti rahuldamata.

Seejärel pöördus kaebaja Euroopa Inimõiguste Kohtusse, sest leidis, et tema pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamine ning tema suhtes lahkumisettekirjutuse tegemine koos sissesõidukeeluga viieks aastaks rikub inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni.

Euroopa Inimõiguste Kohtu hinnangud 

EIK jõudis kohtuasja asjaolusid hinnates järeldusele, et kaebaja väljasaatmisotsust ei pea hindama perekonnaelu aspektist, kuigi kaebaja täiskasvanud lapsed, õed-vennad ja ema elavad kõik Eestis.

Kuigi kaebaja väitis, et tema ema heaolu sõltub temast, siis leidis EIK, et ei ole tõendatud, et kaebaja ema ei saa ilma pojata hakkama. Kaebaja on pikaajaliselt vangis olnud, samas elavad Eestis teised lähisugulased, kes saavad tema ema aidata. Kaebaja oli lisaks väitnud, et tal on endal õigus saada ülalpidamist oma lastelt, ent seda väidet peeti paljasõnaliseks.

Mis puudutab elukaaslast, siis ei olnud kaebaja seda väidet esitanud riigikohtule esitatud kassatsioonkaebuses, seega tuli see tähelepanuta jätta. Lisaks, kaebaja lapsed ja elukaaslane olid teda vanglas küll külastanud, ent alates 2016. aasta jaanuarist olid nad suhelnud ainult telefonitsi ja kirja teel.

Edasi hindas EIK kaebust kaebaja eraellu sekkumise aspektist. EIK nõustus, et kaebaja suhtes tehtud väljasaatmisotsus oli kooskõlas seadusega. EIK ei nõustunud ka kaebaja väitega, et PPA ei olnud tuvastanud, et kaebaja kujutas endast "tegelikku ja piisavalt tõsist ohtu" avalikule korrale ja riigi julgeolekule.

EIK nõustus, et väljasaatmisotsuse tegemisel arvesse võetud kaebaja poolt toime pandud narkokuritegu oli kahtlemata väga tõsine, mida kinnitab ka mõistetud karistuse pikkus – kümme aastat vangistust. Kaebaja oli selle 2009. aastal toime pandud kuriteo sooritanud lisaks veel eelmise karistuse kehtivusajal.

Edasi hindas EIK kaebaja sidemeid Eestiga ja Venemaa Föderatsiooniga. EIK leidis, et avaliku korra tagamiseks on liikmesriikidel õigus välja saata ka neid süüdimõistetud välismaalasi, kes on selles riigis sündinud või sinna elama asunud väga noorelt. EIK nõustus, et kuigi kaebaja sidemed Venemaaga, kuhu ta taheti välja saata, olid nõrgemad kui Eestiga, siis on tal Vene kodakondsus, tema emakeel on vene keel ning ta on varem asutanud Venemaal ettevõtte. EIK leidis, et arvestades kaebaja vanust ja eriala, ei tekiks tal Venemaale elama asudes ületamatuid takistusi.

Seonduvalt kaebajale kehtestatud sissesõidukeeluga märkis kohus, et kuivõrd kaebaja ei olnud selles osas ammendanud riigisisesed õiguskaitsevahendeid, ei saa ta hinnata, kas sissesõidukeelu pikkus oli proportsionaalne.

Kokkuvõtvalt asus Euroopa Inimõiguste Kohus seisukohale, et väljasaatmisotsuse tegemisega kaebaja eraellu sekkumine oli proportsionaalne ning konventsiooni artikli 8 alusel esitatud kaebus tuleb tunnistada vastuvõetamatuks kui selgelt põhjendamatu.

EIK ingliskeelset kohtuotsust saab lugeda siit.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: