Karl Soonpää päevik 30. mail 1940. aastal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigikontrolör Karl Soonpää kirjutas 80 aastat tagasi, 30. mail 1940 oma päevikusse:

30. mail. V. V. koosolek kl. 11–15-ni. Laidoner on halvas tujus. Tuska sünnitab Vene memorandum Leedule. Venelased süüdistavad Leedu teatavaid elemente oma sõjaväelaste küüditamises ja piinamises. Kuuldavasti olevat Leedus palju üleminejaid Vene sõjaväelasi üle piiri Saksamaale.

"Правда" kirjutab ka meie kohta, et oleme Saksa-vaenulised. Vene suhtes aga vaikime – ei kirjuta küllaldaselt sellest, et meie julgeolekut tagab Vene ja et majanduselus pakub lahedust kaubandus Venemaaga. Nagu näha, midagi kibaleb. Moskvaga läbirääkimised jõuavad lõpule lootuste kohaselt 1 nädala kestes.

Laidoner jutustab episoodi Vabadussõjast: Tõnisson tundis 1919. a. sügisel, et ta pole võimeline üksi juhtima Viru rinnet. Palus Rinki. Kuna aga Soots oli Tartus, oli Rink üksi staabis. Laidoneril polnud muid kindralstaablereid kui Reek ja Mutt. Tõnisson oli Reekiga tülis, Mutti aga ei sallinud. Laidoner saatis Reeki . Juhtisid operatsiooni, ilma et oleks omavahel juttu ajanud. Kui jäi rahulikumaks, tuli Reek ära.


Ajaloolane Küllo Arjakas: 1940. aasta mai lõpus, nähes Saksamaa kiiret ja suurt edu läänerindel ning kasutades asjaolu, et kogu maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, alustas NSV Liit kiiresti pingete eskaleerimist oma suhetes Balti riikidega. Juba 16. mail ilmus Izvestijas artikkel, milles öeldi, et väikeriikide võimalused säilitada oma iseseisvust on väga väikesed.

25. mail 1940 tegi Molotov Leedu Moskva-saadikule teravatoonilise avalduse, et Leedus asunud Nõukogude baasidest on kadunud kaks punaarmeelast. Molotov süüdistas Leedu valitsust punaarmeelaste provotseerimises ja piinamises, et neilt teada saada sõjasaladusi, ning nõudis ultimatiivses toonis provokatsioonide lõpetamist.

Eestile heideti 27. mail NSV Liidu kommunistliku partei häälekandjas Pravda ilmunud artiklis "Poliitilised meeleolud Eestis" ette, et osa siinseid haritlasringkondi on liiga Briti-meelsed ja Saksamaa-vaenulikud, mõned aga sepitsevad "Nõukogude-vastaseid kuuldusi" ja mõned riigitegelased "püüavad üldse mitte kõneleda Nõukogude Liidust". Pravda artiklit hinnati Eesti, aga ka Läti ja Leedu poliitiliselt hästi informeeritud ringkondades kui signaali, et NSV Liidu valitsuse senine Balti-poliitika on muutumas.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: