Anvelt 90-ndate suurimast pangaröövist: seda raha otsis ka allilm ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/Postimees/Peeter Langovits

Kolmapäeval möödub 25 aastat Eesti oma aja suurimast pangaröövist, kui Hansapangast viidi minema ligi 2,3 miljonit krooni. Toona keskkriminaalpolitseis töötanud Andres Anvelt mäletab, kuidas see päästis valla suurema pangaröövide laine.

1995. aasta 27. mail, laupäeval kell 9.37 astus Tallinnas Liivalaia tänaval asuvasse Hansapanga inkassatsiooniruumi ehk sisuliselt rahahoidlasse tundmatu noormees. Relva ähvardusel käsutas ta kaks kassiiri põrandale pikali ja ladus avatud seifist omale kotti 2 292 424 krooni. Kolme minuti pärast oli ta kadunud, teda ega seda raha ei leitudki kunagi üles.

Toona keskkriminaalpolitseis töötanud Andres Anvelt ütles "Vikerhommikus", et selle juhtumiga tuli pankadega seotud kuritegevus rohkem teadvusesse kui varem. "See oli esimest korda selline suurem summa. Kui juba seda füüsiliselt ette kujutada, kui palju neid kupüüride hunnikuid pidi olema, siis oli arusaadav, et see on midagi enneolematut."

Asja hakkas uurima Põhja prefektuur ja abi osutas ka keskkriminaalpolitsei. Anvelt ise selle juhtumiga ei tegelenud, küll aga oli ta arengutega kursis. "Üsna pea jõudsime kahtluseni, et selles kuriteos, nagu ka väga paljudes sarnastes pangaröövides, on olemas mingisugused seosed nii-öelda oma rahva sekka. Selleks, et nii fenomenaalselt teada, kuidas üks pank töötab, peab ikkagi olema siseinfot."

Tõepoolest, röövel teadis täpselt, kuhu minna, kuidas uksi avada ja oli kadunud enne, kui kohale jõudsid turvamees ja politseipatrull. Turvakaameratelt oli näha, et tumedais inkassaatorile sarnastes rõivastes mees oskas täpselt õiges kohas käe näo ette tõsta.

"Kui me vaatame klassikalisi pangaröövifilme, siis 90 protsenti nendest on ju täpselt samasugused," rääkis Anvelt. "Kõigepealt leitakse omale infoallikas pangast, kes joonistab, kuidas pank seest välja näeb või siis annab infot raha olemasolu kohta. Näiteks selles samas rahatöötluskeskuses võivad igal hetkel olla erinevad summad."

Anvelt meenutas ka, et kuna Hansapank oli toona Eesti panganduse imelaps, sattus see juhtum kohe väga erilise poliitilise kontrolli alla. "Ma isegi 25 aastat hiljem julgen meelde tuletada, et seda raha ei otsinud ainult politseinikud, vaid selle raha otsimisse oli kaasatud mingisugustel salajastel asjaoludel ka natuke allilma," kirjeldas ta. Allilma huvi võis seletada sellega, et nende niinimetatud ühiskassast ei tohtinud midagi mööda minna. Antud rööv ei olnud aga allilmaga kooskõlastatud.

Politsei allilmaga koostööd ei teinud, selle kohta liikus info teisi kanaleid kaudu. "Sellist asja ei olnud, et oleks olnud mingi nõupidamine, kus kohal oli keskkriminaalpolitsei direktor ja ühiskassa direktor Kolja Tarankov ja arutati, kuidas paremini jõuda lahendusteni. Seal oli kindel piir vahet, aga selge on see, et mõningate kuritegude puhul oli allilma huvi nende lahendamisse täpselt samasugune, sest nad lootsid selle lahendamise pealt teenida mingisuguse valuraha või siis saada kätte see pätt ja küsida tema käest see valuraha."

Kuritegu aga jäigi avastamata ja Anvelt ei osanud spekuleerida, miks see nii läks. "Iga pätt planeerib oma kuritegu niimoodi, et ta kunagi vahele ei jää. Enamus muidugi jääb," ütles ta.

Anvelt meenutas, et toona oli Eesti politseis kriminalistika pool puudulik, ei olnud selliseid ekspertiisioskusi, büroosid ja ka näiteks DNA-proovide võtmise võimalusi nagu tänapäeval.

"Igasugune kuritegu, mis jäi avastamata, jääb muidugi kripeldama. Need tehnilised võimekused, mis hiljem tekkisid – nagu analüüs kogu liikumisest, alates mobiilimastidest, lõpetades sündmuskoha vaatlustega, kus võetakse igasugune karvajupikene maast üles – tol ajal need asjad alles tulid ükshaaval meile nii-öelda varustusse," kirjeldas ta.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: