Vanemahüvitise säilimiseks võib tulevikus kahe lapse sünni vahe pikem olla ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lapsed
Lapsed Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Väljatöötamisel on eelnõu, millega kahe lapse sünni vahelist perioodi on plaanis pikendada 2,5 aastalt kolmele, nii et säilib vanemahüvitis. Samuti lüheneb elatisabi väljamaksmise ootaeag.

Rahvastikuminister Riina Solman rääkis valitsuse pressikonverentsil, et välja töötamisel on eelnõu, millega vanemahüvitise kaitse pikneneb seniselt 2,5 aastalt kolmele.

Praegu sünnib Eestis keskmiselt 450 last 2,5 kuni 3 aastat pärast esimest last, mis tähendab, et vanem saab hüvitist miinimumpalga alusel, juhul kui ta vahepeal uuesti tööle läinud pole või on käinud tööl lühemat aega, kui palgapõhise hüvitise arvutamiseks vaja. Nüüd arvestataks seda samadel alustel, kui oli esimese lapse sünniks arvestatud vanemahüvitis.

Solmani sõnul on muudatus vajalik, et lapsevanemad poleks sunnitud oma pereplaneerimist nii jäikadesse raamidesse suruma.

"Enamik naisi jõuab piisavalt tööl käia, et teenida välja korralik vanemahüvitis uue lapse sünni ajaks," ütles Solman.

Samuti on plaan kriisi tõttu töötuks jäänud vanema puhul see aeg vanemahüvitise perioodi arvestusest välja arvata, et see hüvitist ei vähendaks.

Elatisabi ooteaeg lüheneb

Samuti on plaan lühendada riigi elatisabi ooteperioodi seniselt neljalt kuult ühele. Solman selgitas, et täitemenetluseks kulub praegu viis-kuus kuud, nii et selle seadusemuudatusega lüheneb ooteperiood kolme kuu võrra.

Riik maksab üksi last kasvatavale vanemale igakuiselt sada eurot elatisraha hüvitisena, mille siis võlgu olevalt vanemalt omakorda välja nõuab.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: