Berliinis vaieldakse natsiajastu olümpiastaadioni kujunduse üle
Berliinis vaieldakse selle üle, kas kaotada 1936. aasta olümpiastaadioni juurest mitmed natsiajastule viitavad skupltuurid ja muud kujunduselemendid.
Berliini ekspoliitik Peter Strieder on algatanud diskussiooni selle üle, kas staadioni remondi ja sinna spordimuuseumi ehitamisega seoses ei peaks staadioni küljest eemaldama natside ülistatud aarja rassi sümboliseerivaid skulptuure.
Aastatel 1996-2004 liidumaa linna-arenduse ministrina töötanud Strieder leiab, et olümpiastaadion ning seda ümbritsev kvartal on säilinud sellisena nagu seda oleks soovinud Natsi-Saksamaa juht Adolf Hitler, kust ainult haakristid on ära koristatud. Oleks aeg piirkond denatsifitseerida, arvab Strieder.
Tema ettepanekud on kohanud siiski laialdast vastuseisu, edastas Briti ajaleht The Times. Kolmapäevases telesaates leidis kunstiajaloolane Gabi Dolff-Bonekämper: "Kui eemaldada see, mis on solvav, siis ei ole enam midagi, mis provotseeriks. Ja see ei tule kasuks."
Strieder kirjutas ajalehes Die Zeit ilmunud artiklis, et olümpiapargis jätkub natside propaganda muinsuskaitseameti abiga ja mitte keegi ei vaidlusta seda.
Staadion valmis 1936. aasta olümpiamängudeks ning seda kasutab praegu oma koduareenina Bundesliiga jalgpalliklubi Berliini Herta ning seal toimub regulaarselt ka muid võistlusi. Seal peeti ka 2006. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaal.
Strieder tunnistas, et ei pööranud oma ametiajal, kui ta oli vastutav "ajalooliselt mürgitatud" hoonete eest linnas, piisavalt tähelepanu staadioni skulptuuridele, bareljeefidele ning seinamaalidele.
Olümpiakvartalis on lisaks staadionile ka Maifeldi nime kandev väljak, mida Briti väed kasutasid pärast Teist maailmasõda oma paraadideks ning lisaks hooned ja tänavad, mis kannavad natside poolt austatud teadlaste ja sportlaste nimesid.
Maifeldi kõrval on Langemarck Halli nime kandev saal, millega mälestatakse Esimese maailmasõja Ypres'i lahingus 1914. aastal hukkunud Saksa sõdureid. Natside loodud legendi järgi olid nad laulnud lahingusse minnes saksa rahvushümni, mida tuntakse sõnade järgi "Deutschland, Deutschland über alles" (Saksamaa on üle kõige). Maifeldi pargis asub ka natside ajastul ehitatud amfiteater, mida kasutatakse siiani kontsertideks ja etendusteks.
Striederi sõnul on aeg 2000-ndate aastate algusest, kui staadioni uuendati seoses jalgpalli MM-iga, muutunud. Kui siis paigaldati sinna selgitavad sildid ja see tundus piisav, siis pärast võõrastevaenuliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) esilekerkimist ning paremäärmuslike terrorirühmituste korraldatud tapmiste järel on olukord muutunud, leiab ta.
"Skulptuurid, maalid ja bareljeefid tuleb eemaldada," rõhutas Strieder. "Maifeld koos füüreri poodiumiga peab kaduma, et teha ruumi uutele spordirajatistele, treeningplatsidele ja mänguväljakutele. Kõik natsiajastust pärit hoonete, tänavate ja treeningväljakute nimed tuleb üle vaadata," leidis ta.
Siiski on vähetõenäoline, et teda võetakse kuulda, tõdeb The Times. Berliini linnavalitsus leiab, et kohal on ajalooline tähtsus ning paigaldatud infotahvlid on piisavad. Isegi vasaktsentristliku sotsiaaldemokraatliku partei liikmest kohalik poliitik Mathias Brodkorb leidis, et Striederi soovid on mõttetud ning selle loogika kohaselt tuleks lammutada ka Hitleri ajal ehitatud kiirteed.
"Ma olen alati leidnud, et need kujud ei ohusta demokraatiat, kuid võivad olla kellegi jaoks solvavad või isegi hirmutavad," tõdes kunstiajaloolane Dolff-Bonekämper.
Berliini olümpiastaadion ehitati aastatel 1934-1936. Staadion ehitati 1916. aasta olümpiamängudeks (mis jäid Esimese maailmasõja tõttu ära) valminud Deutsches Stadioni asemele. Staadionit on põhjalikumalt renoveeritud kahel korral - 1974 ning aastatel 2000-2004. Berliini olümpiastaadion on kodustaadion Hertha BSC klubile.
Toimetaja: Mait Ots