"Rahva teenrid": Eesti vajab debatti Euroopa ühisvõla osas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Vikerraadio saate "Rahva teenrid" osalised toetasid Eestis debati pidamist Euroopa ühisvõla osas, kuna debati pidamata jätmine maksab ühel hetkel poliitiliselt kätte. Ajakirjanikud nõustusid ka, et kui riik võtab veel miljardi euro võrra laenu, siis tuleb jälgida, kuhu see suunatakse.

Saate osalised arutasid Euroopa ühislaenu võtmise ettepaneku üle. Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja märkis, et riikide koroonaviirusest põhjustatud haavade sügavused on väga erinevad ning sellega on vaja arvestada. Itaalia ja Hispaania, kus suleti kõik peale hädavajaliku, said kriisis Eestist rohkem pihta.

ERR-i ajakirjanik Merilin Pärli märkis, et kõigi liikmesriikide veenmine pakkumisega nõustumiseks saab olema suur ettevõtmine. "Arvata, et need läbirääkimised kuidagi lihtsalt läheksid oleks muidugi naiivne," sõnas ta. Pärli märkis, et Euroopa-üleste maksude kehtestamine on aruteluks olnud aastakümneid ning see pole kuhugi välja viinud.

Saatejuht Mirko Ojakivi sõnul on ühislaenu pakkumine algsega võrreldes paranenud. Jutuks tuli ka teema, kas ühislaen viib Euroopa Liidu föderaliseerumiseni. Riigid on selle osas erineval nõul, Kaldoja märkis, et samadesse Euroopa Parlamendi fraktsioonidesse kuuluvad saadikud on riigiti nii ühislaenu toetaval, kui vastaspoolel. "See ei pruugi isegi minna poliitilist peret pidi, vaid riigi sotsiaalmajanduslikku olukorda pidi," sõnas ta.

Pärli tõi välja, et ka Eesti tasandil ei ole eurosaadikute ega valitsusliikmete vahel ühtsusest märkigi. "Ansip, Paet, Mikser ja Kaljurand on pigem seda meelt, et nüüd tuleb ka ühine vastutus võtta ja laen on selles olukorras põhjendatud ja vajalik. Jaak Madison ei taha sellest midagi kuulda."

Ojakivi sõnul tuleb debatt Euroopa Liidule õiguste andmise osas ka Eestis maha pidada. "Ma arvan, et see debatt tuleb läbi pidada ja ka Eestis. Kui siin vahepeal oli sisepoliitikas lootus, et kuidagi saab kas valitsuse või siis Euroopa Liidu asjade komisjoni debatiga hakkama, siis minu soovitus poliitikutele on küll ühene – vaielge ikka riigikogu suures saalis ja kui tarvis, kaasake õiguskantsler ja riigikohus ja parimad juristid." Ojakivi lisas, et kui poliitiline diskussioon sel teemal jääb läbi pidamata, siis ühel hetkel maksab see poliitikas kätte.

Kaldoja märkis, et debatis tuleb tuua sisse ka teisi aspekte peale laenu võtmise, nagu Euroopa varustuskindluse suurendamine.

Ajakirjanikud rääkisid saates ka sellest, et Eesti riik alustas 10-aastase emiteerimistähtajaga võlakirjade emissiooni ettevalmistust. Eesti on küll kahekordistamas oma laenunumbrit, see jätaks Eesti jätkuvalt aga ühe väikesema koormusega riikide hulka.

Kaldoja sõnul on oluline vaadata, mille jaoks laenu võetakse. Kui võetakse pikalt kasutuses olevate infrastruktuuriprojektide jaoks, võib seda pidada mõistlikuks, kui aga eelarve lappimiseks, siis mitte. Ka sel juhul tuleb olla ettevaatlik, et ei ehitaks taristuprojekte, mida hiljem võib-olla ei kasutata. "Paljalt see, et sa ehitad taristut ei pruugi veel olla see, et sa teed mõistlikku investeeringut. Kui sa ehitad raudtee eikuhugi, siis see ei pruugi olla jätkusuutlik," lisas ta.

Ojakivi märkis, et lahenduseks ei saa ka olla suured kärped, mis ei ole samuti jätkusuutlik.

Ajakirjanikud arutasid ka majutusteenuse osutamise litsentsi teemal, mille on välja pakkunud Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart.

Pärli märkis, et kui Airbnb algne mõte oli võimaldada inimesel oma tühjalt seisvat kodu ajutiselt välja üürida, siis Kõlvarti pakutud litsentsinõue kaotab selle võimaluse ning kasu teenivad just need, kes on ostnud kokku kortereid majades, kus kõik korterid on sama ärimudeliga. Ajakirjanike hinnangul ei tohiks piirangud hakata ettevõtlusvabadust piirama, kuid tagatud peaks olema vaikus ja rahu püsielanikele.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: