"Olukorrast riigis": riigil pole projekte, kuhu kiirelt investeerida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Carola Madis /ERR

Ajakirjanikud Andrus Karnau ja Harry Tuul arutlesid Raadio 2 saates "Olukorrast riigis" valitsuse pikaajalise võlakirjaemissiooni üle, ajakirjanike hinnangul pole riigil piisavalt projekte, kuhu raha kiires tempos investeerida.

Valitsus alustas arutelu, mida teha ettevõtja Parvel Pruunsilla annetatud 50 000 koroonaviiruse kiirtestiga, mille väärtus on ligikaudu 450 000 eurot. Karnau sõnul on hämmastav, et seda küsimust arutab valitsus, kuna otsuse võiks samahästi langetada mõne ametkonna osakonnajuhataja.

Tuule sõnul tekitab küsimusi, et arutatakse ühe konkreetse ärimeeste poolt välja valitud ja kingitud hulga testide kasutusevõttu, mis on väga spetsiifiline, pidades silmas, et terviseameti teatel ei ole täiesti kindlat ega sertifitseeritud kiirtesti olemas. "Kui võtame poolikuid asju vastu, siis tekib väga palju müra, valepositiivsed-valenegatiivsed," sõnas Tuul.

Saates tuli teemaks Eesti otsus võtta läbi 10-aastase võlakirjaemissiooni miljard eurot laenu. Karnau sõnul on selle juures üheks probleemiks, et riigil pole projekte, kuhu raha kiires tempos investeerida. "Selle miljardi laenamise puhul valitsus võib sellest küll rääkida, et me oleme valmis laenama, et riigipoolsed investeeringud elavdavad ehitussektorit ja aitavad majanduselt tervikuna majanduslangusest üle saada," ütles ta.

"Aga tuleb see sama küsimus, et Saaremaa sild – kõlab väga hästi, on väga kallis, seal saaksid tööd väga paljud kohalikud, arvestades objekti suurust võiks minna ka välismaisele peatöövõtjale," märkis ta. Karnau sõnul võib projekt teostuseni jõuda alles siis, kui riik on juba taas majanduslikult heal järjel.

"Planeerimistegevus on 4-5 aastat, lõpuks kui betooni hakatakse valama, raha reaalselt majandusse tagasi valama, selleks ajaks võib olla uus buum ja see lendab bumerangina uuesti valitsusele tagasi ja toob kaasa ebameeldiva negatiivse efekti majandusele," ütles Karnau.

Tuule sõnul on sõnades õige ja ilus, et võiks olla vastutsükliline majanduspoliiitka, aga ükski amet ei ole selliseks käitumiseks valmis. Ta tõi investeeringutest näiteks neljarealised teed, mille puhul ei ole veel isegi eelprojekti. Ajakirjanikud nõustusid, et põhimõte kärbete asemel laenama minna on õige ja mõistlik, et elujärge riigis hoida.

Saates tuli teemaks ka Euroopa Liidu plaanitav ühislaen. Tuul märkis, et ka opositsioonist on tulnud skepsist ning poliitikud ootavad rahva reaktsioone. Euroametnikud näevad tema sõnul selles aga päästerõngast Euroopa Liidule.

Ajakirjanikud arutasid ka Keskerakonnale 50 000 eurot annetanud Jana-Helen Juhaste suurannetuse juhtumi üle. Karnau tõstatas küsimuse, kas pank ei tundnud huvi selle vastu, kust raha pärit on ning miks inimene, kes varasemalt pole Keskerakonnale annetanud, ühtäkki selle erakonnale üle kannab. Ka Tuule sõnul võiks see tänases rangete rahapesu vastaste reeglite maailmas kõsimusi tekitada.

Tuul märkis, et on teada rahastamismuster, kus varju jääda soovivad ärimehed lasevad erakondadele annetada samuti ärimaailmas tuntud sõbra nime alt. Tundmatu ja rahatu inimese kaudu annetusi teha on aga rumal mõte.

Keskerakonnale raha annetanud Juhaste oli varasemalt kuulunud EKRE ridadesse. Mullu tekkis diskussioon ka Ivar Vendelini 100 000 euro suuruse annetuse üle Keskerakonnale. Karnau tõi arutelus välja mõtte, et parempoolsete toetajate tulek Keskerakonna taha näitab, et erakond on peale uue valitsuse moodustamist oma ideoloogias pöördumas pigem paremäärmusluse ja rahvuskonseravatiivide poole vaatama.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: