Kaitsetööstuse ettevõtted loodavad riigi tellimustele ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti kaitsetööstuse liit loodab majanduslanguse ajal tellimustele Eestist. Peamiselt välisturule orienteeruvad ettevõtjad tajuvad välistellimuste edasilükkumist või katkemist. Liit viitab sellele, et kaitsevaldkonna ettevõtjad ja riik kaitsevõime ülesehitajana on teineteisest sõltuvuses.

Saaremaal valmivad esimesed väekaitsekaatrid mereväele. Laevatehas on tootnud 250 lootsi- ja muud töölaeva paljudesse riikidesse, kuid mitte ainsatki sõjalaeva. Nende tootmiseks välisturule peab esimene tellimus tulema kodust.

"Ükski teise riigi merevägi ei osta neid "halle laevu", ilma et oleks olemas referents, et neid laevu oleks mujal maailmas edukalt kasutuses. See annab meile referentsi, millega me saaks tulevikus maailmas militaartooteid müüa," selgitab riikliku tellimuse vajadust Baltic Workboatsi juhatuse liige Jüri Taal.

Kaitsetööstusettevõtted toodavad sõidukeid, droonituvastamis- ja segamisseadmeid. Kui välistellimused hakkavad edasi lükkuma või kaduma, vaadatakse oma riigi poole. Kui tänavu püsiks majanduslangus 8 protsendi juures ja kaitsekulutuste 2 protsenti viidaks sellega vastavusse, siis oleks kaotus üle 66 miljoni euro, ütleb kaitsetööstuse liidu tegevjuht Tarmo Ränisoo.

"Õige on anda kaitsetööstussektorile signaal, et kaitseinvesteeringuid võib-olla siiski ei vähendata ja püütakse leida võimalusi anda rohkem tellimusi kodumaisele kaitsetööstusele," leiab Ränisoo.

Lisaks kaitsetööstusele saavad kaitse-eelarve rahast tööd ehitajad, põllumajandus- ja muud ettevõtjad, kinnisvara ja harjutusväljade hooldajad, ütleb kaitseinvesteeringute keskuse juht Kusti Salm.

"Valitsus täna ei ole otsustanud kaitsevõimet kärpida. Iga kärbe tähendab seda, et meil on üks reservüksus vähem. Teine asi - üle poole kaitse-eelarvest läheb investeeringutesse. Ja sellest omakorda 180-200 mljonit aastas läheb otse tagasi Eesti majandusse," põhjendab Salm.

Sten Reimann tõmbab otsad kokku: kui riigikaitse investeeringuid vähendada, siis peaks maailm olema muutunud rahulikumaks

"Igasugune riigikaitse võimeplaneerimine käib ohupõhiselt. Ja praegu iseenesest see oht ei ole kuhugi vähenenud," ütleb Reimann.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: