Erametsaliit tahab piirangute tõttu saamata jäänud tulu hüvitamist
Eesti Erametsaliit tegi ettepaneku täiendada metsaseadust selliselt, et kui omanikul piiratakse metsa majandmist, peab piirangu seadja saamata jäänud tulu omanikule hüvitama.
Rahandusministeerium kavatseb muuta planeerimisseadust, millega seoses tuleb kohendada ka teisi seadusi, nende seas metsaseadust. Metsaomanikele valmistab seejuures muret muudatus, mille järgi võib omavalitsus teatud juhtudel lageraiet piirata omaniku nõusolekuta. Seepeale tegigi erametsaliit ettepaneku, et sel juhul tuleks seadusesse kirja panna ka kohustus metsaomanikule kompenseerida metsamajandamisest saamata jäänud tulu.
"Kui nüüd rahandusministeerium tegi ettepaneku kokkuleppe sõna sealt välja võtta, siis meie tegime ettepaneku, et kokkuleppe võib välja võtta juhul, kui toimub omanikule saamata jäänud tulu kompenseerimine või siis hakatakse seda kinnisasja omandama avalikes huvides. See on seaduse ülesehituse loogika, et kõigepealt, kes seab piirangud, siis peab ta ka teadma, et kellegi huve on sellega riivatud ja need tuleks kompenseerida," rääkis erametsaliidu tegevjuht Andres Talijärv.
Kuigi Talijärve sõnul on rahandusministeeriumis metsaomanike murest aru saanud, siis sellist muudatust seadusesse praegu ei tule. Nii ütles rahandusministeeriumi planeeringute osakonna nõunik Külli Siim.
"Meie hakkasime lihtsalt muutma ühte metsaseaduse sätet, viimaks seda kooskõlla planeerimisseadusega. Meie praeguse eelnõu raames kindlasti seda [erametsaliidu pakutud] muudatust pikemalt analüüsima ja sisse viima ei hakka. See on avalik-õiguslik kitsendus ja neid on muudes valdkondades väga palju veel - muinsuskaitses, keskkonnakaitses, see on laiem teema. Sellele üldreeglina kohaldub nõue, et kui piirang ei võimalda enam kinnisasja kasutada, sellisel juhul on kompenseerimine ja hüvitamine nõutavad. Sellist raudset reeglit, et nii kui on piirang, nii kohe tuleb kõik hüvitada, seda tõesti meil kuskil õiguses ei ole," rääkis Külli Siim.
Siim viitas, et endiselt tuleb iga üksikjuhtumi puhul eraldi piirangu seadjal hinnata, kas kompenseerimine on vajalik. Metsaomanikud aga ei näe, et nende huvid oleksid kaitstud, kui kompenseerimise nõuet seadusesse ei tule.
"Väga paljud metsaomanikud on siis rahulolematud ja on pettunud selles, et nendega niimoodi käitutakse. Ilmselt osa metsaomanikke loobub ka oma metsade majandamisest. Ei ole mõtet majandada, kui sa tead, et sealt tulevikus tulu ei saa ja see võib kaasa tuua hoopis teistsuguse tendentsi, et majandamata metsad ei täida neid eesmärke, mida sealt loodeti saada. Igasugune metsa majandamine, mis ei ole seotud otseselt raie tegemisega, on ju metsaomanikule kulu," märkis Andres Talijärv.
Toimetaja: Urmet Kook