Majarahva tegevusetus võib olla rõdude allakukkumise põhjus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Hiljutine rõduvaring Raplamaal Kivi-Vigalas tõi taas päevakorrale nõukogudeaegsete majade rõdude kehva seisukorra. Kuigi avalikkus teab paarist varasemast juhtumist Tallinnas, on selliseid õnnetusi olnud rohkem. Omaaegse ehituskvaliteedi kõrval on ekspertide sõnul suur probleem, et majarahvas on jätnud oma hoolduskohustuse täitamata.

"Meile teadaolevalt on selliseid õnnetusi kolm-neli Eestis, aga me teame ka, et neid võib olla märksa rohkem, sest nendest alati ei teavitata," rääkis tehnilise järelevalve ja tarbijakaitseameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik "Aktuaalsele kaamerale".

Viimase kahel aastal on amet algatanud rõdude seisukorra kohta 21 menetlust, viiel juhul algatati ametlik järelevalvemenetlus ja ühel juhul nõuti rõdu kordategemist.

Tamtiku sõnul on raske välja tuua, mis tüüpi majadel on rohkem probleeme. "Olenemata majatüübist vajab iga rõdu hoolt. Iga rõdu tuleb aeg-ajalt üle vaadata, kinnituselemente tuleb kaitsta ja kui märgatakse ühte või teist pragu, siis tuleb reageerida," ütles Tamtik.

Üks rõdude lagunemise põhjus on olnud omaaegne kehv ehituskvaliteet, aga ka vale materjali kasutamine.

"Omal ajal oli rõdudele ette nähtud teatud projektlahendused, et tuleb neli kinnitust panna, vähemalt kahest kohast keevitada, siis seda ei tehtud. Ei ole piisavalt kinnitusi ega keevitusi," rääkis ametnik.

Hoolduskohustuse eiramine

Suurimaks probleemiks peab Tamtik aga hoolduskohustuse eiramist majaelanike poolt.

"Iga viie aasta tagant tuleks kogu konstruktsioon, sealhulgas rõdud üle vaadata. Kui ilmneb üks või teine pragu, tundub, et mõni kinnitus hakkab järele andma, siis see tuleb välja vahetada või lisakinnitusi panna," selgitas Tamtik. Palja silmaga rõdude seisukorda hinnata pole võimalik, sest sageli on kinnitused kas krohvi või betooni all.

Ka kogenud ehitaja, AG Grupi juhatuse liikme Ants Graubergi sõnul on rõdude põhiline probleems nende hooletusse jätmine, sest korteri erastanud inimestel puudub arusaam hoolduskohustusest

Graubergi sõnul on ta ise olnud mitmel ühistu üldkoosolekul, kus domineerib suhtumine, et meie oleme vanad inimesed, sureme siin varsti ära ja noored on ära läinud, mis me siin ikka renoveerime ja raha kulutame.

"Kui minna tagasi nõukogude aega, siis toimus see asi niimoodi, et inimesed olid üürnikud, läksid majavalitsusse ukse peale ja n-ö nõudsid, tehke see asi ära, tehke teine asi ära, tehke kolmas asi ära, aga nüüd on vaja kõike seda ise teha, ise maksta ja see ongi see, mis paljudele ei jõua päris kohale," rääkis  Grauberg.

Konsoolrõdudega suuremad mured

Ehitaja sõnul ei lagune rõdud üleöö, esimesena annab probleemist märku pragunemine ja krohvi pudenemine. Rõdu seisukord sõltub suuresti omaaegsest ehituskvaliteedist, mis oli ehitaja sõnul väga kõikuv. Tõsisemad probleemid on Graubergi sõnul konsoolrõdudega.

"Nad on ilmastiku meelevallas ja koormused toimuvad teistpidi. Ta töötab ju murdele ja lõikele," selgitas ehitaja.

Külgrõdusid ehk loodžasid toestavad külgseinad ja üks pikiseintest, tänu sellele püsivad need kindlamalt.

Sellegipoolest oli Jüril asuva kortermaja rõdud nii kehvas seisukorras, et betooni kättesaamiseks polnud isegi haamrit vaja, seda võis käega välja korjata. Korteriühistu Tammiku 23 lasi maja esiküljel olevad rõdud ära vahetada juba kuue aasta eest, nüüd on tööjärg tagumiste rõdude juures.

Varisevad varikatused

Tammiku 23 ühistu esimehe Sven-Orli Orgmetsa sõnul pole inimestele rõdude renoveerimist raske selgeks teha, märksa keerulisem on saada nõusolek selle eest maksmiseks. Ühe rõdu kordategemine läheb Orgmetsa sõnul maksma umbes 1200 eurot, tööde eest tasumiseks ühistu laenu ei võtnud ja summa jagatakse korterite vahel ära vastavalt ruutmeetritele.

"See seis oli ikka väga hull. Kui varikatuste läheduses olnud rõdupaneelid sai ära võetud, siis tuli välja, et need varikatuste lapid, mis hoiavad kinni need keevised, osa neist olid valesti, osa olid jäänud keevitamata ja nad oma raskuse all olid vajutanud praod sisse. Kui võtsime rõdude esipaneelid eest ära, siis hakkasid tekkima uued vajumised," rääkis ühistu esimees. Nii tuli ühe trepikoja sissekäiku toestada, et see alla ei kukuks. 

Üks varikatuse varing on Eestis juba teada, kui mõne aasta eest kukkus sama tüüpi majal Keilas varikatus alla.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: