"Samost ja Sildam": oma lennufirma säilitamine on riigi majandusele oluline ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Oma lennufirma säilitamine on Eesti majanduse käekäigule oluline ning riik peaks pakkuma abi, leidsid ajakirjanikud Anvar Samost ja Toomas Sildam pühapäeval Vikerraadio omanimelises saates.

Riigikogu asespiiker Siim Kallas ütles kolmapäeval, et Nordicale 30 miljoni euro andmine pole mõistlik ning riik peaks omandama osaluse mõnes meie piirkonna suuremas lennuettevõttes.

Samosti sõnul on lennunduses tekkinud kõikide osapoolte jaoks keeruline olukord. Koroonaviirusesse nakatnute arv on aga väga selgelt vähenenud, koguni niipalju, et peagi on ilmselt võimalik liikuda kogu Schengeni piirkonnas. Inimesi, kes tahaks lennata, on aga kordades vähem kui varem.

Sildam märkis, et üle Euroopa toetavad riigid oma kohalikke lennufirmasid. Tallinnast teevad regulaarlende Air Baltic ja Finnair, Eesti riigile kuuluv Nordica pole aga oma lendudega alustanud.

"Huvitav on märkida, et Air Baltic sai riigiabi maksimaalses võimalikus määras, mis Euroopas selliste ettevõtete puhul on 250 miljonit eurot," ütles Samost. Nordicale pakub riik tuge 30 miljoni euro ulatuses.

Nordical on Samosti sõnul mõistlik alustada regulaarlendudega siis, kui suurem vajadus ja suurem selgus on saabunud. Siim Kallase väljaöeldu on tema sõnul maailmavaateliselt mõistetav, kuid praktiliiselt see Eestist kaugele ei vii.

Sildami sõnul praegu on võimalik kõigil riigiabi taotlejatel põhimõtteliselt võimalik kiiresti Euroopast riigiabi andmiseks nõusolek saada.

Samost märkis, et Eesti majanduse käekäigu nimel on kahtlemata õige mõte oma lennufirma säilitada. "Ma ei kujuta ette, millestel asjaoludel peaks mingisugune muu Euroopa lennuettevõte kohtlema Eesti turgu oma äriplaanis sarnasel viisil nagu Eesti riigi poolt omatud lennutusettevõte," ütles ta.

Ajakirjanikud rääkisid ka Eesti võlakirjaemissioonist. Kuna pakkumiste maht ja hind osutusid heaks, suurendas riik emissioomi mahtu ühelt miljardilt 1,5 miljardi euroni. Naaberriik Soome laenab aga täiendavalt 19 miljardit eurot.

"Eesti puhul me räägime olukorrast, kus on olnud väga madal võlatase, kuskil 8 protsenti, nüüd see tõuseb hoobilt kaks korda, aga jääb endiselt nii madalaks, et oleme jätkuvalt kahe kõige madalama võlakoormusega riigi hulgas Euroopas," ütles Samost.

"Tegemist on ajaloolise sündmusega. Eesti sai makromajandusliku näitaja, mida varem ei olnud, mis aitab hinnata investorite usaldust Eesti vastu," sõnas Samost. "Võib-olla tänu sellele muutub mõnedel Eesti ettevõtetel ka laenamine kergemaks," lisas ta.

Samosti sõnul on aastaid räägitud, et Eesti riik võiks võtta laenu taristuprojektide elluviimiseks, kuna muidu võetakse ühel hetkel laenu jooksvate kulude katteks. "Paraku olemegi me selles olukorras. Tõenäoliselt investeerime mingi osa sellest teedesse ja muudesse püsiva väärtusega ja tulu tagasi toovatesse eesmärkidesse, aga paraku kulub osa sellest raha jooksvateks kuludeks ära," lisas ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: