Kohus saatis Urmas Arumäe süüasja prokuratuuri tagasi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Priit Mürk/ERR

Harju maakohus otsustas neljapäevasel eelistungil Urmas Arumäe süüasja Põhja ringkonnaprokuratuurile tagasi saata.

Kohus nõustus Arumäe kaitsja Aadu Lubergiga, et süüdistusakt ei ole piisavalt selge ja jälgitav ning ei vasta kriminaalmenetluse seadustiku nõuetele. Seetõttu saatis kohus selle prokuratuurile puuduste kõrvaldamiseks tagasi.

"Käesoleval juhul on kohtule juba süüdistusaktis toodud teabe pinnalt teada osaliselt tõendite sisu, mida prokuratuur soovib kohtuistungil uurida. Selline asjaolu on aga vastuolus üldmenetluses kehtiva põhimõttega, mille kohaselt kohus tutvub tõendite sisuga alles pärast nende esitamist ja vastuvõtmist kohtulikul uurimisel," tõdes kohus.

Mai keskel esitas Põhja ringkonnaprokuratuur Urmas Arumäele süüdistuse toimingupiirangu rikkumises eriti suures ulatuses ja saatis tema kriminaalasja Harju maakohtusse.

Süüdistuse järgi nõustas Arumäe ametiisikuna õigusküsimustes maaeluministrit, olles samal ajal kahtlustatavate kaitsja kriminaalasjas, kus kannatanuks oli maaeluministeeriumi haldusalasse kuuluv PRIA.

Põhja ringkonnaprokuratuur alustas mullu novembris kriminaalmenetlust uurimaks, kas ministri nõunik võis ministrile õigusnõu andes osaleda ametiisikuna otsuste tegemisel ja otsuste sisulisel suunamisel endaga seotud inimestega. Nimelt nõustas Arumäe ministrit PRIA-le kriminaalmenetluses volituse andmise küsimuses, olles ise samas kriminaalasjas kahtlustatavate kaitsja. PRIA küsis maaeluministeeriumilt volitusi saamaks Urmas Arumäe klientidelt tagasi 1,1 miljonit eurot investeeringuteks makstud toetusraha.

Nõunikuks saades Urmas Arumäe küll taandas end juriidiliste, kuid mitte füüsiliste isikute esindamisest nimetatud kriminaalmenetluses. "Prokuratuur leiab, et Urmas Arumäe taandumine kaitsja rollist oli pelgalt näilik, kuivõrd ta küll loobus juriidiliste isikute esindamisest, ent jätkas samade äriühingute juhatuses olnud füüsiliste isikute kaitsmist. Sealjuures hakkas juriidilisi isikuid esindama temaga samas büroos töötav teine advokaat. Seeläbi olid juriidilised isikud endiselt Urmas Arumäega seotud," ütles eriasjade prokurör Leelet Kivioja.

Prokuratuuri hinnangul pidi Urmas Arumäe olema teadlik tema klientide majanduslikust huvist ehk oma kaitsealuste soovist toetusi mitte tagasi maksta, mis võis mõjutada tema otsuseid maaeluministri nõunikuna. Seega oli Urmas Arumäe korruptsioonivastase seaduse järgi teadlik korruptsiooniohust. "Samuti peab ametiisik toimingupiirangust viivitamata teavitama oma vahetut juhti, mida antud juhul süüdistatav ei teinud," lisas Kivioja.

Keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo juht Mati Ombleri sõnul on tähtis tõsta ministeeriumite nõunike korruptsioonialast teadlikkust, et võimalikke riske maandada. "Nõunike töö ulatus võib sisaldada erinevate otsuste ja toimingute juures olemist või nende suunamist. Selle juures peab avalike ülesannete täitmisel juhinduma korruptsioonivastasest seadusest, mis kohustab järgima kehtestatud toimingupiiranguid ja vältima huvide konflikti."

Prokuratuur esitas Arumäele süüdistuse karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ehk enam kui 400 000 euro ulatuses.

Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ja uurimist juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur.

Allikas: BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: