Sirelid näitavad vanade talukohtade asupaiku
Kevaditi õitsvate sirelite järgi on hästi aru saada, kus kunagi on olnud talud, sest ilma inimkäe abita sirel ei levi. Eriti palju on tühjaks jäänud talukohti Saaremaal Sõrves.
Sõrve on üks eriliselt sireliterohke piirkond. Neid kohtab seal pea igal koduõuel. Aga mitte ainult. Sõrves kasvavad sirelid ka männimetsas ja sarapuude vahel, kuigi ise ta sinna paljuneda poleks saanud, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Jah, sirel ise maastikul või looduses ei levi, alati peab olema inimese käsi mängus. Ja siis on tõesti nii, et kui kuskil hoonestamata alal leiab sirelipõõsa, siis võib kindel olla, et seal on kunagi inimene elanud," rääkis sõrulane Leo Filippov.
Just kevaditi, sirelite õitsemise ajal saab aru sellest, kui paljud kodud ja talud on maal hävinenud. Isegi õunapuud on kändudeks muutunud, aga sirelid on jäänud.
Sõrves jäi pärast sõda ja küüditamisi tühjaks üle kümne küla. Ja praegu veel õitsvad võib-olla 100-aastased sirelipõõsad on jäänud ainsaks mälestuseks sealsetest taludest ja õuedest.
"Sirelite õitseajal Sõrves ringi sõites vaatad vasakule-paremale ja on igal pool, igal sammul sireleid näha. Siis saadki aimu, kui palju talukohti ja elu on siin kunagi olnud," ütles sõrulane Kaire Ley.
"Need, mida me praegu näeme, võivad olla küll 100-aastased. Sireli eluiga endal kuigi pikk ei ole, aga ta uueneb, tal on väga hea uuenemisvõime," ütles Filippov.
Sõrve on juba ammustest aegadest eriliselt sireliterohke. Nimelt olevat Sõrves olnud uskumus, et sireliterohke koduaed aitab peretütardel paremini mehele saada. Sirelil veel üks võime - see põõsas võib meid kõiki õnnelikumaks teha.
"Kui sa õnneõit otsid, sa ju rõõmustad, kui sa selle leiad. Igasuguse õnne leidmine ju rõõmustab. Ja miks siis mitte uskuda, et kui ma leian ühe haruldase õnneõie, kui ma selle ära söön ja midagi soovin, siis see läheb täide," ütles Filippov.
Toimetaja: Merili Nael