Arheoloogiapäevade raames sai tutvuda keskaegse Haapsaluga ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Juhan Hepner/ERR

Reedest pühapäevani peetakse üle Euroopa arheoloogiapäevi ja ajalugu tutvustavaid üritusi toimub ka mitmel pool Eestis. Haapsalus sai laupäeval arheoloog Anton Pärna juhendatud retkel ettekujutuse sellest, milline on praeguse hoonestuse alla peitu jäänud keskaegne maailm.

Haapsalu piiskopilinnus ja toomkirik on külalisele ilmselt esimesed asjad, mis vanalinnas keskajaga seoses meelde tulevad. Säilinud on ka varasemast kaubaaidast 16. sajandil ümber ehitatud Jaani kirik. Keskaegne turg võis asuda kusagil praeguse raekojapargi alal. 13. sajandil, mil Haapsalu rajati, oli linna asukoht mereühenduse poolest soodsam kui tänapäeval, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Tegelikult Haapsalu võtmeks on väin. Tänane Haapsalu laht tegelikult oli läbitav Noarootsi ja mandri vahelt Soome laheni välja. Väin ehk siis asukoht juba muinasajast tuntud veetee ääres  võis olla võtmeks selle linna rajamisel," ütles Pärn.

Keskaegne linnapilt on varjul hilisemate hoonete all. Retkel osalejatel avanes võimalus heita pilk kadunud maailma, sest just praegu on pooleli arheoloogilised kaevamised Rüütli tänava ääres. Kaevamistelt leiti mitu keldrit, millest vanim võib pärineda linna rajamise ajast.

"Meil avanes unikaalne võimalus ühte kinnistut uurida ja saada täiendav läbilõige linna ehitusest tema alguskümnenditest alates kuni 19. sajandini välja," sõnas Pärn.

Rüütli tänava kaevamised teeb eriliseks see, et viimati olid sellise ulatusega arheoloogilised tööd mõnel Haapsalu vanalinna kinnistul 30 aastat tagasi.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: