Anton Aleksejev: igavene minevik paraadi ja tankidega
Praegu Venemaal toimuva hääletamisega põhiseaduse muudatuste üle, millega nullitakse muu hulgas praeguse presidendi Vladimir Putini ametiajad, nii et ta saab riigipeaks pürgida veel kahel korral, ei nullita mitte minevikku, vaid tulevikku, leiab Anton Aleksejev Vikerraadio päevakommentaaris.
206. Just nii palju muudatusi viiakse sisse vene põhiseadusesse nn. ülevenemaalise hääletamise tulemusel. Ülekutse "tulge ja hääletage" kõlab iga nurga peal. Hääletamine, nagu veidi varasem võiduparaad, toimub ikka, vaatamata kurvale koroonastatistikale. Näiteks Peterburis ja Jekaterenburis ei ole enam haiglates vabu kohti. Mõnedes linnades ei toimunud küll kohalikud võiduparaadid, aga hääletamine peab toimuma kõikjal iga hinna eest. Ametlik hääletamispäev on 1. juuli, aga kodanikud võivad hääletada juba 25. juunist. Esimest korda Venemaa ajaloos toimub hääletamine kokku seitse päeva. Lisaks võib iga kodanik tellida valimiskasti koju, varem oli see lubatud vaid raskelt haigetele. Keskvalimiskomisjon lubas luua valimisjaoskondi väljaspool siseruume, mis peaks minimeerima nakatumisriske. Selle tulemusel on internet täis naljakaid pilte, kus kodanikud hääletavad laste liivakastis, autopagasnikus või külatänaval kännu otsas. Moskvas ja Nižni Novgorodis, kus elab umbes 10 protsenti Vene valijaskonnast, saab hääletada ka interneti teel. Rahvale selgitatakse, et kõik need meetmed on võetud kasutusele eesmärgiga kaitsta tervist.
Sellises olukorras ei ole muidugi võimalik kontrollida ja vaadelda hääletust ja selle tulemust. Moskva ajakirjanik Pavel Lobkov registreeris end internetihääletamiseks leheküljel mos.ru, kuid see ei takistanud tal hääletamast ka pabersedeliga. Igalt poolt tuleb info, et inimesi sunnitakse hääletama. Paljudes Venemaa regioonides organiseeritakse hääletajate vahel isegi loteriid, kuigi valimiste ja referendumi seadused keelavad seda otseselt. Võimuesindajad aga seletavad, et tegemist pole valimiste ega referendumiga, vaid unikaalse protseduuriga, mis viiakse ellu unikaalseid reegleid kasutades. On juhtunud ka naljakaid episoode – Omski oblastis võitis valimiste esimesel päeval naine korteri. Kui sellest aga lehes kirjutama hakati, selgus, et tegemist on kohaliku valimiskomisjoni esimehega. Kuulujuttude järgi soovib Kreml selliste meetmetega saavutada konkreetset tulemust – et osalusprotsent oleks üle 60 ja nendest üle 60 protsendi muudatuste poolt.
Vene valimised ei ole kunagi olnud läbipaistvad ja ausad, aga praegune olukord meenutab halba tsirkust. Vladimir Putinit aga see eriti muretsema ei pane, sest kaalukausil on tema poliitiline tulevik. Põhiseadusesse viidi sisse jumala mainimine, traditsiooniliste pereväärtute hoidmine, valitsuse kohustus tõsta regulaarselt pensioneid, arendada kultuuri ja palju muid nii öelda "häid asju". Kõige tähtsam muudatus on praeguse presidendi ametiaegade arvu nullimine. See annab Vladimir Putinile võimaluse kandideerida presidendiks veel kaks korda ja sellega valitseda Venemaad 2036. aastani. Vladimir Putin rääkis varem mitu korda, et põhiseadust ei ole vaja muuta. Nädal tagasi aga selgitas ta, miks seda muudatust talle nüüd vaja on – vastasel juhul hakkavad riigiametnikud juba paari aasta pärast mõtlema, kes võiks järgmiseks presidendiks saada.
See kõlas nagu keeld ja mitte ainult ametnikele, vaid kõigile. Mõelda, mis elu võiks olla pärast Putinit, ei tohi.
Samal ajal praegune põhiseadus ei nõua mingit "ülevenemaalist hääletamist", et seda muuta nii nagu president tahab. Piisab föderaalparlamendi ja regionaalparlamentide heakskiidust. Kuid Vladimir Putin tahab uut mandaati valitseda Venemaad veel 16 aastat mitte eliidilt, vaid otse rahvalt. Küsimusele, kas te usaldate Vladimir Putinit, vastab jaatavalt üle 62 protsendi inimestest. Samal ajal palvele nimetada poliitikutest, keda nad usaldavad, ainult 25 protsenti vastavad "Putin".
Praegune hääletamine peab panema asjad paika. Rahva käest saadud mandaat võib näidata kogu maailmale, et vaadake, ma ei ole diktaator, rahvas ise palus mul võimule jääda. Veel tähtsam, et seda mandaati võib näidata ka eliidile - poliitikutele, jõustruktuuridele ja ametnikele. Just neil tahab Vladimir Vladimirovitš keelata mõtlemast tulevikule ilma Putinita ja otsida talle mantlipärijat. Ja just neist sai praegu Venemaal kinnine kast ja tõeline süvariik. Aga needsamad eliidi esindajad organiseerivad praegu seda hääletamist põhiseaduse muudatuste kohta.
Tegelikult koos ametiaegade nullimisega ei nullita mitte minevikku, vaid tulevikku. Pärast 1. juulit võime me öelda, et Putin on samasugune Venemaa atribuut nagu lipp, kahepealine kotkas ja võiduparaad Punasel väljakul. Probleem on aga selles, et nullimine ei meeldi eriti isegi Vladimir Putini toetajatele, kes on talle tänulikud näiteks Krimmi eest. Ja paljudel tekib varsti küsimus: kui ei ole tulevikku ilma Putinita, siis äkki on mingi uus Putin, kellega oleks võimalik uus tulevik luua, mitte igavene minevik paraadi ja tankidega.
Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.
ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.
Toimetaja: Mirjam Mäekivi