Küsitlus: inimesed soovivad pandeemia järgselt EL-i tihedamat koostööd ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Saksa meeleavaldaja plakatil pealkirjaga
Saksa meeleavaldaja plakatil pealkirjaga "Tuleviku rulett" Autor/allikas: SCANPIX / ZUMAPRESS.com / Sachelle Babbar

Suurem osa eurooplastest soovib koroonaviiruse pandeemia järgselt Euroopa Liidu liikmesriikide vahel tihedamat koostööd, kuna leiavad, et on maailmas üksi jäänud, selgus esmaspäeval avaldatud küsitluse tulemusest.

Euroopa Välissuhete Nõukogu (ECFR) koostöös ajalehtedega Le Monde, La Vanguardia ja The Guardian läbiviidud uuringust selgus, et suurem osa EL-i elanikest ei pea USA-d enam usaldusväärseks liitlaseks, mis on suur nihe Teisest maailmasõjast saadik kehtivates hoiakutes. Samuti on eurooplaste suhtumine halvenenud Venemaasse ja Hiinasse, selgus küsitlusest.

Uuringust selgus, et paljude eurooplaste hinnangul ei saanud Euroopa Liit pandeemiaga hakkama, kuid sellele vaatamata väärtustavad nad Euroopa koostööd.

Ülekaalukas 63 protsenti vastanutest leidis, et vaja on EL-i suuremat koostööd, ehkki Põhjala riigid olid võrreldes teiste riikidega rohkem rahul oma valitsuse tegevusega viirusekriisis.

Veidi alla poole vastanutest tõdesid, et EL-i roll kriisis oli asjassepuutumatu, Prantsusmaal oli sellisel seisukohta 58 protsenti vastanutest.

Samas tuli välja ka, et Euroopa inimesed mõistavad vajadust valmistuda järgmiseks kriisiks.

Küsitluse kohaselt on kasvanud inimeste toetus Euroopa kliimaeesmärkidele kõigis uuringus osalenud riikides.

Kui välja arvata Rootsi ja Taani, ei arvanud eurooplased just palju kriisi eesliinil olnud ekspertide ja teadlaste kohta. 65 protsendi vastanute hinnang neile oli madal.

Isegi Saksamaal, kus pandeemiaga toimetulekut peetakse üldjoones edukaks, oli 56 protsenti vastanutest ekspertide suhtes ettevaatlikul seisukohal.

Kuid kriis võis avaldada suurimat mõju Eurooplaste nägemusele oma positsioonist maailmas.

60 protsenti eurooplastest ütles, et nende arvamus USA-st on langenud, ning 48 protsenti vastanutest märkis, et mõtlevad Hiinast varasemalt negatiivsemalt.

"Eurooplased on kaotanud usu USA-sse, selle võimu ja võimesse juhtida maailma," ütles ECFR vanemteadur Jeremy Shapiro ajalehele La Vanguardia.

Suhtumine Venemaasse muutus vaadeldud üheksast riigist koroonakriisi käigus paremaks ainult Bulgaarias ja Itaalias, teistes maades oli nende hulk, kelle suhtumine Venemaasse halvenes, märksa suurem kui nende, kes hakkasid Venemaasse paremini suhtuma. Enim halvenes Venemaasse suhtumise Rootsis, Taanis, Saksamaal ja Poolas.

Uuringu autorid kirjeldasid "uut moodi Euroopa pooldajaid", kes mõistavad, et suveräänsus tekib "läbi ühise välispoliitika, välispiiride kontrolli ning tootmise tagasitoomine sünnimaale".

Küsitlus viidi läbi aprilli lõpus ja mail algul Saksmaal, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Poolas, Rootsis, Portugalis, Bulgaarias ja Taanis ning selles osales 11 000 inimest.

Toimetaja: Mait Ots

Allikas: AFP-BNS

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: