Tapa linnakus avati NATO lisajõudude vastuvõtmise komplekteerimiskeskus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Ardi Hallismaa

Tapa linnakus avati liitlaste lisajõudude vastuvõtmiseks mõeldud komplekteerimiskeskus. Selliseid keskusi otsustas NATO rajada Balti riikidesse, Poola, Bulgaariasse ja Rumeeniasse.

Liitlaste lisajõudude vastuvõtuks rajatud komplekteerimiskeskus koosneb 11 hallist ning telkimis- ja parkimisväljakutest. Lisaks on valminud tankitee, millel rasketehnika saab otse keskpolügoonile. Selle tähtsust toonitab kaitsevägi eriti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Mida soomussõbralikumad on võimalused siin, mida kaitsevägi suudab pakkuda, seda suurem ja parem võimalus on meil vastu võtta liitlaste soomusüksusi," rääkis 1. brigaadi staabiülem kolonelleitnant Antti Viljaste.

Hallide sisustust saab vahetada. Hallides kastides on magala, staap, söökla ja tehnika hoolduskeskus. Projekt on kohalik. Üks selline hall on kasutusel Viru pataljonis spordihoonena.

Hallid on kõrged, et neisse mahuks sisse sõjaväe sõidukid, köögikompleksi näiteks väliköögid.

Nende kütmine kargel talvel ilmselt odav ei ole. Samas on hallid odavamad ehitada ja ülal pidada kui paneelhooned.

"Tõenäoliselt oleks olnud hinnavahe 50 protsenti ehk siis suurem. /.../ Need majad on projekteeritud minimaalsete kuludega püsima. Kui nad on tühjad, siis saab programmeerida kulud minimaalse peale ja kindlasti on püsikulud väiksemad," selgitas Nordeconi projektijuht Priit Murmann.

Köögi ja söökla ees on kõva kate, kuid mitte iga halli ümber ei laiu asfalt. Kaitseminister Jüri Luik ütles, et NATO loeb raha ning ajab näpuga järge, et see oleks kulutatud otstarbekalt.

"Kui külma sõja ajal oli see summa, mis jaotati liikmesriikidele, hiigelsuur ja ehitati massiivselt objekte, siis tänapäeval on NATO väga ettevaatlik rahade andmisega. Ei ole võrreldav näiteks Euroopa Liiduga, kes tõepoolest ehitab pidevalt hiigelobjekte," rääkis Luik.

Teisipäeval avatud komplekteerimiskeskus, varem Tapa linnakus valminud kasarmu ja söökla maksid 20 miljonit eurot. Kuuest NATO riigist valmis Eesti keskus esimesena.

Konflikti korral muutub kogu baas suureks sihtmärgiks. Kuidas seda kaitsta ja millise hetkeni siia jõude tuuakse, seda kaitsevägi ei avalikusta.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: