Helme: ma ei ole vana ja väsinud
Siseminister ja EKRE esimehe kohalt peagi lahkuv Mart Helme ütles, et Eesti poliitikast ta kaduda ei kavatse, sest vanuse poolest 70 on uus 50. Ta ei välistanud tulevikus riigikogus töötamist ega ka presidendiks kandideerimist.
"Me keegi ei tea, mis tulemused on järgmiste riigikogu valimiste järel. Missugune koalitsioon moodustatakse ja missugused ministrikohad jagamisele lähevad, seda ma ei oska ennustada. Ma jään praegu poliitikasse," ütles Helme ERR-ile oma tulevikuplaanidest rääkides.
Ta ütles, et on end siseministeeriumis hästi sisse töötanud. "Mul on tekkinud minu arvates seal väga hea meeskonnavaim. Meil on väga hea tandem kujunenud kantsler Lauri Lugnaga ja ka asekantsleritega on väga paindlik ja aktiivne koostöö, ametite juhtidega on tekkinud väga vaba ja paindlik koostöö," rääkis Helme.
"Ja ma olen käivitanud terve hulga initsiatiive, millega ma tahaksin ikka nii pikalt edasi minna kui vähegi võimalik, ehk teiste sõnadega ma loodan, et see koalitsioon püsib valimisteni. See on nüüd lähiaastate perspektiiv," lisas ta.
70 on uus 50
"Siin on spekuleeritud, et ma olen vana ja väsinud. Kaja Kallas on püüdnud seda lansseerida kuidagi. Ma ei ole ei vana ega väsinud. 70-aastane 21. sajandil on sama, mis 50-aastane 20. sajandi algul. Mul ei ole ka praegu terviseprobleeme. Ma ei näe, et selles osas peaks olema mingeid takistusi poliitikas aktiivne olla," lausus Helme.
Helme ütles, et ei arva, et see vahetus tema võimalusi erakonna poliitikat mõjutada kuidagi halvendaks. "Ma arvan, et ma jään erakonda ja Eesti poliitikat laiemaltki mõjutama endiselt. Ka koalitsioonis eriti hea läbi saamine on mul peaministriga, hea läbisaamine on ka Helir-Valdor Seedriga. Me töötame selle nimel, et me teeksime järgmistel valimistel erakonnana veel parema tulemuse kui me tegime seekord," mäkis ta.
Suhetest Jaak Madisoniga
Helme ütles, et europarlamendi liikmeks ta ei kipu, sest selleks valiti Jaak Madison.
"Ta väga tahtis europarlamenti saada ja praegu on ta europarlamendis. Europarlamendi mandaat kestab viis aastat, ta on seal olnud ju napilt aasta. Mina arvan, et tal tuleb see tee lõpuni käia ja omandada seal rahvusvahelist kogemust ja küpseda. Ja kuna ta on nüüd öelnud, et ta tahaks sisepoliitikas tulevikus mõjukamal kohal olla, siis ma arvan, et kogemuste omandamise kohana, rahvusvahelise haarde omandamise kohana on tegelikult europarlament kindlasti talle väga heaks kooliks," lausus Helme.
"Ma arvan, et pärast järgmisi valimisi on ta kindlasti väga tõsiseltvõetav kandidaat, miks mitte ka mõne ministri kohale, kui me peaksime valitsusse minema," lisas ta.
Juunis ERR-ile antud intervjuus ütles Jaak Madison, et oli valmis juba selles valitsuses ministrina tööle asuma ning ministrikohalt ta europarlamenti läinud ei oleks. EKRE ministrid valitsuses aga komplekteeris Mart Helme ja Jaak Madisonile selles valitsuses kohta ei jagunud.
Helme sõnul mingeid hõõrumisi Jaak Madisoniga selles küsimuses ei ole. "See on jälle ajakirjanduslik spekulatsioon. Neid inimesi, kes tahaks ministriks saada, on erakonnas teate kui palju. Kõik nad ei ole võib-olla lihtsalt nii tuntud. Kui me ikkagi vaatame seda, et leida inimesi, kes sellele pingele ka vastu peavad, mis ministri tööga kaasneb, siis ega neid ei olegi nii lihtne leida ja ka ikkagi asjatundlikkus ei tule kunagi asjale kahjuks," rääkis Helme.
Helme ütles, et praegu on koalitsioonis asjad paigas. "Ma ei näe siin mingitki võimalust, et ma hakkan mingit valitsusremonti tegema lihtsalt selleks, et kellelegi mõnda kohta teha. See tekitaks nii paksu pahandust, et see lihtsalt ei ole mõeldav," sõnas Helme.
Riigikokku ja presidendiks kandideerimist ei välistanud
Pärast järgmisi riigikogu valimisi riigikokku minemist Helme ei välistanud. "Pärast järgmisi riigikogu valimisi, me ei tea midagi. Me ju näeme seal endiseid peaministreid ja muid ministreid istumas riigikogu toolidel praegu. See on nii, nagu see kaleidoskoobis muster kujuneb, seda me ei oska öelda, kuidas ta kujuneb," ütles Helme.
Presidendiks kandideerimise võimalikkuse osas jäi Helme sõnavalikuga ettevaatlikuks.
"Presidendi koht on koht, mille suhtes koalitsioon soovib leida ühist kandidaati ja ma olen öelnud, et ma ei ole sügavalt veendunud, et ma olen see kandidaat, kes ühiskonnas laiemalt, aga ka koalitsioonis kõige entusiastlikkumat vastuvõttu leiaks. Ma olen ikkagi niisugune kõva haamer," märkis Helme.
Kui aga ikkagi selline ettepanek koos koalitsioonierakondade toetusega peaks tulema? "Siis ma küsin oma naise käest, kas ta lubab," vastas Helme.
Martin on majanduses tugevam kui Ratas
Helme kiitis EKRE uueks esimeheks tõusvat rahandusministrit Martin Helmet, kes on tema hinnangul majanduse valdkonnas tugevam kui keskerakondlasest peaminister Jüri Ratas.
"Martin on üks kõige efektiivsemaid ministreid. Meil on küll peaministriga head suhted, aga Martin oleks majanduse valdkonnas palju efektiivsem. Jüri Ratas on hea diplomaat, see väärib austust. Aga ma pean Martinit majanduse valdkonnas palju pädevamaks," rääkis ta ERR-i veebisaate "Otse uudistemajast" venekeelsele väljaandele.
Rääkides opositsioonilisest Reformierakonnast, rõhutas Mart Helme, et Martin Helmest saaks äriringkondadele hea partner.
Näeb Reformierakonnas rahulolematust
EKRE lahkuv esimees puudutas korduvalt Reformierakonna teemat, leides, et see on asunud toetama riigikapitalismi ning erakonnas ei olda rahul selle praeguse juhi Kaja Kallasega.
"Me võime ka Reformierakonnalt hääli ära võtta. Nemad tahavad ehitada riigikapitalismi, meie aga vabaturumajandust. Ettevõtjad ei ole praegu Reformierakonnaga rahul. Kaja Kallas on jurist, (Reformierakonna asutaja ja kauane liider) Siim Kallas oli finantsist ja see sisendas usaldust," rääkis Helme.
"Inimesed lootsid Kaja Kallase peale, aga ta ebaõnnestus. Ja üha rohkem inimesi räägib, et midagi on vaja muuta, et Reformierakond ei tõukaks teisi parteisid, sealhulgas EKRE-t, eemale. Kaja Kallas on tõrjunud kõiki, kaasa arvatud sotsiaaldemokraate," rääkis ta.
"Majandusküsimustes me võiksime Reformierakonnaga ühise keele leida, aga nad kalduvad üha enam riigikapitalismi toetama, aga meie tahame tagasipöördumist vabaturumajandusse," tõdes Helme.
EKRE-l on Ida-Virumaa jaoks plaan
Kommenteerides oma plaane suurendada EKRE toetust kümne protsendipunkti võrra, kinnitas Helme, et erakond loodab tõsta oma toetust nii teiste parteide arvel kui ka venekeelsete valijate hulgas.
"Kui suudame Reformierakonnalt võtta 3-4 protsenti nende toetusest, Isamaalt 2-3 protsenti ja sama palju ka Keskerakonnalt, siis nii saamegi 10 protsenti oma toetusele juurde," ütles ta.
"Meil on Ida-Virumaa jaoks plaan. Keskerakond kaotab seal toetust. Tallinnas on neil linnapea Mihhail Kõlvarti näol tugev liider, aga Ida-Virumaal sellist ei ole ning seal me võiksime konkureerida," rääkis Helme.
Vastates küsimusele mõnede EKRE liikmete vene-vaenulike sõnavõttude kohta märkis Helme, et inimesi huvitavad ka muud kui rahvusküsimused. "Inimesi huvitavad ka investeeringute, keskkonna ja töökohtade teemad. Vaat nende küsimustega hakkamegi tegelema."
"Martin on korduvalt Ida-Virumaal käinud ja kohtunud seal ettevõtjate ja kohalike inimestega. Venelased on konservatiivsed, eestlased on märksa liberaalsemad. Paljude meie platvormi ideed sobivad venelastele," rääkis ta.
Isamaa peab endasse vaatama
Küsimusele, miks ta ütles, et Isamaa on praeguse koalitsiooni nõrk lüli, vastas Helme: "Kritiseerisin Isamaad, et nad hakkaksid ise mõtlema oma olukorra peale. Kui nii edasi läheb, siis nad kaotavad koha koalitsioonis ja oma fraktsiooni riigikogus. Neil on vaja läbi kaaluda kõik oma liikmed valitsuses, fraktsioonis - mõelda selle üle, milline peaks olema nende roll. Tahaksime nendega dialoogi pidada. "
"Nad kaovad, kui ei tegele oma erakonnaga. Meie jaoks ei oleks kasulik, kui nad oma fraktsioonist ilma jäävad. Seda vähem on see kasulik neile endale," lisas ta.
Vaata venekeelset intervjuud Mart Helmega siit:
Toimetaja: Aleksander Krjukov, Jevgenija Zõbina, Mait Ots