Ministeeriumi analüüs seab kahtluse alla välismaalastele maa müügi piiramise
Valitsus seadis mullu oma tööplaanis eesmärgiks leida võimalusi maa ja metsa müümise piiramiseks välismaalastele ning eelistada maa rentimisel kohalikku tootjat. Maaeluministeeriumi analüüsi kohaselt on Eestis aga maaomanikest välismaalasi väike hulk ja piirangud ei ole seega põhjendatud, õiguslike lahenduste välja töötamisega minnakse siiski edasi.
Valitsuse tööplaanis sätestatud punkt tuleneb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) valimislubadusest piirata metsa- ja põllumaa müüki välismaalastele. Erakond teatas tunamullu, et põllu- ja metsamaa müügi piiramine on vajalik eestlaste maaomandi ja peremehestaatuse säilitamiseks.
Maaeluministeerium analüüsis ettepanekuid maa ja metsa müümise reguleerimise ja kohaliku tootja eelistamise kohta ning leidis, et plaanitavad piirangud ei ole põhjendatud. Kui kogu maatulundusmaast on eraomandis 63 protsenti ehk ligikaudu 2,4 miljonit hektarit, siis sellest omakorda üheksa protsenti on välismaalaste omanduses.
Välismaalaste omanduses olevast maatulundusmaast 72 protsenti on mets, 20 protsenti põllumajandusmaa ning kaheksa protsenti muu maa. Võrreldes möödunud aastaga on ka näha, et maad on välismaalaste omanduses aina vähem.
Ministeerium toob analüüsis välja, et maatulundusmaaga tehtud tehingute kogumahust on valdav osa ehk 92,6 protsenti tehtud eraisikute ja eraõiguslike juriidiliste isikute poolt ning riigimaaga tehtavate tehingute maht on vaid 4,4 protsenti.
Analüüsis tuuakse välja ka tõsiasi, et seaduse järgi saavad kolmandate riikide firmad ja kodanikud osta maad vaid omavalitsuse loal ja kolmanda riigi ettevõtte filiaal peab olema maa ostmiseks kantud Eestis äriregistrisse. Ministeerium märgib, et sellisel juhul ei ole ostueesõiguse rakendamisel kohaliku tootja eelistamisel mõju, kuna äriregistrisse kantud firma tegutseb juriidiliselt samuti
Piirangute seadmine ei tohi olla ka vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega, kapitali vaba liikumise põhimõttega ega tohi olla kodakondsuse alusel diskrimineeriv.
Euroopa Liidu riikidest ei saa praegu kolmandate riikide kodanikud maad osta Ungaris, Leedus ja Lätis, Taanis ja Poolas on selleks vaja ministri luba.
Ministeerium toob analüüsis välja, et teatavate kategooriate ostueesõigused võivad olla põllumajanduspoliitika eesmärkidega põhjendatud. Samas peavad plaanitavad meetmed olema ka kooskõlas riigiabireeglitega.
Valitsuskabinetile tegi ministeerium siiski ettepaneku jätkata õiguslike lahenduste väljatöötamist kohaliku tootja eelistamiseks, kaaludes ostueesõiguse rakendamist. Samuti tegi ministeerium valitsusele ettepaneku töötada välja väljatöötamiskavatsus kohaliku tootja eelistamise seadustamiseks 2021. aasta lõpuks.
Toimetaja: Barbara Oja