Aivar Hundimägi: mina valitsuse rumalust peita ei aita ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Erik Prozes

Rumal on valitsusliidu otsus seetõttu, et Eesti riik saab praegu rahaturult võtta soodsate intressidega laenu ehk pensionimaksete peatamise asemel oleks olnud mõistlikum suurendada riigi laenukoormust, leiab Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi Vikerraadio päevakommentaaris.

Eilne päev läheb rumaluse tõttu ajalukku. Sellise karmi hinnangu andsid valitsusliidu pensionimaksete peatamise otsusele Äripäev ja Eesti Päevaleht oma juhtkirjades.

1. juulist ei laeku teise pensionisambasse sotsiaalmaksu arvel tehtavat 4-protsendilist makset ning alates oktoobrist on ka pensionikogujatel võimalus oma 2-protsendilistest maksetest pensionifondi ajutiselt loobuda. Neile, kes jätkavad kogumist, kompenseeritakse riigi puuduv panus 2023. aasta alguses ja makstakse tagasi turgudelt saamata jäänud keskmine tootlus.

Rumal on see valitsusliidu otsus seetõttu, et Eesti riik saab praegu rahaturult võtta soodsate intressidega laenu ehk pensionimaksete peatamise asemel oleks olnud mõistlikum suurendada riigi laenukoormust. Suure tõenäosusega on pensionifondi klientidelt laenatav raha kallim sellest, mis riik saanuks otse laenata.

Teine maksete peatamise miinus puudutab tootlust ja seda kahel põhjusel. Esiteks on mõistlik kriisi ajal jätkata investeerimist, sest varade hinnad võivad olla madalal. Seda nägime eelmisel korral, kui Andrus Ansipi valitsus peatas ajutiselt maksed teise sambasse.

Hilisem kompensatsiooni maksmine fondide keskmise tootluse alusel on ebaõiglane nende pensionikogujate suhtes, kes on kõrgemat tootlust teenivate fondide kliendid. Tõenäoliselt on valitsuse otsusest suuremad kaotajad just passiivselt juhitud fondides ehk indeksifondides pensionit koguvad inimesed.

Eestis on indeksit järgivate pensionifondide lühike ajalugu näidanud kahekohalisi tootlusnumbreid. Kui selline kasv jätkub, siis kergitab see kõigi Eesti fondide keskmist kogutootlust ja suurendab ka riigikassast tulevikus väljamakstavat kompensatsiooni. Kuna aga kompensatsioon makstakse keskmise tootluse järgi, siis indeksifondide kliendid kaotavad maksete peatamisest kõige rohkem.

Pensionikeskuse andmetel on neid, kelle teise samba vara on paigutatud indeksifondidesse, 46 680.

202 398 inimest usaldab oma raha aktiivsete fondide kätte. Keskmine aastane tootlus on seni jäänud aktiivsete fondide puhul indeksitele alla ja on olnud ühekohaline või isegi miinuses.

Eilsest kehtima hakanud muudatust arvestades on pensionikoguja seisukohalt kõik lootused sellel, et aktiivselt juhitud fondid keskmist kogutootlust nulli ei tiriks, sest muidu ei saa ka plusspoolele jäävad passiivsed investorid suurt midagi. Aktiivselt juhitud fondide investorid saavad aga loota passiivsetele fondidele, kes ka nende kompensatsiooni üles veavad.

Palju sõltub sellest, kui paljud teise sambaga liitunud otsustavad oma pensionipõlve kindlustamist jätkata ja on seeläbi üldse õigustatud kompensatsiooni saama. Valitsus on huvitatud, et võimalikult suur hulk inimesi loobuks ajutiselt teisest pensionisambast, sest siis ei paista 2023. aastal kompensatsiooni makstes Jüri Ratase valitsuse rumal otsus nii eredalt välja.

Ma ise valitsusele selles osas appi ei lähe ja jätkan pensionisambasse maksete tegemist. Esiteks aitab maksetega jätkamine hajutada riske, sest tõenäoliselt ma ise investeerin selle 2 protsenti teisiti.

On risk, et ma üldse seda 2 protsendi suurust makset ei investeeri, vaid kulutan ära, mis tähendab, et minu säästud hakkavad vähenema.

Ise 2 protsendi suurust makset investeerides võivad investeeringuga seotud kulud olla suuremad võrreldes pensionifondidega, mis kahandab omakorda selle 2 protsendi makse tootlikust.

Ja kõige lõpuks kõige olulisem argument pensionimaksete jätkamiseks. 2023. aastal kompenseerib riik mulle vahepealse pensionifondide keskmise tootluse. Pensionimakseid katkestades ma seda raha riigilt tagasi ei saa.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil arvamus@err.ee. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid. 

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: