Riigi kulud kasvasid möödunud majandusaastal 10,39 miljardi euroni
Rahandusministeerium esitas riigikontrollile heaks kiitmiseks riigi möödunud majandusaasta aruande, mille kohaselt kasvasid valitsemissektori tulud mullu aastaga 3,2 protsenti 10,2 miljardi euroni ning kulud kasvasid aastaga 6,8 protsenti 10,39 miljardi euroni.
Riigi vara väärtus kasvas mullu aastaga 150,2 miljoni euro võrra 16,32 miljardi euroni. Kohustisi oli riigil mullu kokku 9,62 miljardi euro väärtuses ning need kasvasid tunamullusega võrreldes 802,1 miljoni euro võrra. Riigi laenukohustused kasvasid aastaga 274,8 miljoni euro võrra 3,35 miljardi euroni.
Stabiliseerimisreserv kasvas aastaga 0,7 protsenti ehk 2,9 miljonit eurot ja likviidsusreserv kasvas 37,1 protsendi võrra ehk 251,1 miljonit eurot.
Möödunud aastal suurenesid riigikassas pea kõik tululiigid. Maksutulud kasvasid 9,4 protsenti, mille taga oli kõigi maksuliikide ühtlaselt tugev kasv. Seejuures vähenes vaid elektriaktsiisi ja alkoholiaktsiisi laekumine.
Valitsussektori tuludest 884 miljonit eurot moodustas välisabi, dividenditulud püsisid 2018. aastaga võrreldaval tasemel ehk 182 miljonil eurol.
Valitsussektori kulud kasvasid 6,8 protsenti 10,39 miljardi euroni, kuludest kasvasid kõige rohkem toetused, mis kerkisid 296,7 miljoni eurot.
Riigi investeeringud kasvasid 2019. aastal 3,4 protsenti 945,1 miljoni euroni. Ministeeriumi hinnangul peab riik oskama investeerida targalt, et tõsta sellega majanduse kasvupotentsiaali. Selle jaoks ütleks ministeerimui teatel investeerida taristuprojektidele, juba praegu on Eesti riiklike investeeringute osakaal üks Euroopa Liidu kõrgemaid.
Valitsussektori eelarve oli mullu puudujäägis, mis moodustas statistikaameti esialgsete andmete kohaselt 90 miljonit eurot ehk 0,3 protsenti SKP-st. Puudujäägis olid keskvalitsus ja kohalikud omavalitsused, vastavalt 0,5 ja 0,1 protsendiga SKP-st, mida osaliselt tasakaalustas sotsiaalkindlustusfondide ülejääk 0,3 protsenti.
Keskvalitsuse puudujääk tulenes riigieelarvest, muu keskvalitsuse asutuste koondpositsioon oli ülejäägis. Võrreldes 2018. aastaga paranes valitsussektori positsioon 0,24 protsendi võrra SKP-st ehk 56 miljonit eurot.
Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2019. aastal puudujäägis 1,9 protsenti SKP-st. Sammhaaval eelarve parandamine on ministeeriumi hinnangul majandusele parem kui järsk kulutuste kokku tõmbamine. 2019. aasta maksukoormuseks kujunes 33,2 protsenti SKP-st, mis oli 0,4 protsenti rohkem kui aasta varem. Maksukoormust suurendasid eelkõige tööjõu ja tarbimismaksud.
Kiire palgakasvu tulemusel kasvas sotsiaalmaksu laekumine 288 miljoni euro võrra ja kohaliku omavalitsuse füüsilise isiku tulumaksu tasumine 115 miljoni võrra.
Valitsussektori võlakoormus püsis 2019. aasta lõpul 8,4 protsenti SKP-st, moodustades ilma Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) mõjuta 6,8 protsenti SKP-st. Selle näitajaga on Eesti valitsussektori võlakoormus Euroopa Liidu madalaim. Majanduse reaalkasv aeglustus 2019. aastal 4,3 protsendini ja jooksevhindades 7,7 protsendini.
Toimetaja: Barbara Oja