Prantsusmaa valitsus astus tagasi
Prantsusmaa peaminister Edouard Philippe ja tema juhitud valitsus astusid reedel tagasi pärast nädalavahetusel toimunud kohalikke valimisi, kus president Macroni partei sai suurimates linnades lüüa.
Philippe`i tagasiastumisest teatasid France24, Le Monde ja Yle. Philippe juhtis valitsust kolm aastat.
Philippe kohtus pärast nädalavahetusel toimunud kohalikke valimisi president Emmanuel Macroniga ning kohtumisel lepiti kokku, et valitsus astub tagasi. Macron lubas reedel tehtud avalduses, et uus valitsus võtab uue kursi.
Reedel nimetas Macron uueks peaministriks Jean Castexi, kes moodustab ka uue valitsuse.
Poliitilistes ringkondades peetakse 54-aastast aastast Castexi Nicolas Sarkozy lähikondseks, alates 2008. aastast on ta Lõuna-Prantsusmaal asuva väikelinna Prades linnapea. Viimastel kuudel osales ta aktiivselt Prantsusmaa väljatoomisel koroonakarantiinist, tema tugevamad valdkonnad on sotsiaal- ja tervishoiusektor, vahendab Prantsuse meedia.
Valitsusliikmete täiskoosseis peaks selguma järgmise nädala kolmapäevaks.
Philippe valiti Le Havre`i linnapeaks nädalavahetusel toimunud kohalikel valimistel. Juba siis spekuleeriti, et Prantsusmaa valitsuses toimuvad muutused, sest Macroni partei sai lüüa riigi suurimates linnades.
Ootamatult hea tulemuse tegi valimistel roheliste erakond EEVL, mis tõusis nüüd arvestatavaks poliitiliseks jõuks ning sunnib Macroni uut valitsust moodustades pöörama senisest enam tähelepanu keskkonnateemadele.
Hinnangute järgi on president Macronil vaja kokku panna uus valitsus, et parandada oma langevat toetust. Macroni enda sõnul vajab riik uut poliitikat ning selle elluviimiseks ka uut valitsust. Uue suuna keskmes on tema sõnul tervishoid, fookusega vanemaealisel elanikkonnal ning noortel.
Kui Philippe`i toetus Prantsusmaal kasvas koroonapandeemia ajal, siis Macroni oma langes. Viimaste küsitluste järgi toetab Macroni presidenina 33 kuni 39 protsenti Prantsusmaa valijatest. Prantsusmaal peetakse Philippe`i juba pigem Macroni potentsiaalseks konkurendiks kui liitlaseks, kirjutab The Guardian.
Ministrite vahetamine pole Macroni poliitilisel käekirjas midagi uut, kokku on Macroni kolme võimuloldud aasta jooksul vahetunud 17 ministrit.
Opositsioon: Macroni "uus tee" on ummik
Opositisioonilise Vabariiklaste partei juht Christian Jacob ütles reede hommikul kohalikule meediale, et Macroni välja kuulutatud "uus tee" tähendab hoopis ummikut.
"Me näeme selgelt, et Macronil ei ole tänasel päeval enam poliitilist võimekust, kuna kohalikel valimistel tuli võtta ajaloo üks suurimad kaotusi. See tähendab, et parteil ei ole kohalikul tasandil mitte mingisugust mõjuvõimu," rääkis Jacob kohalikule meediale.
Jacobi sõnul on valitsuse vahetuse suurim põhjus läbikukkunud pensionireform, mida on riigis üritatud läbi viia üle kolme aasta.
Macron ei ole aga oma viimast sõna veel öelnud. Üks valitsuse vahetuse eesmärke on tema sõnul justnimelt pensionireformiga edasiminek, mis koroonakriisi tõtttu pausile pandi.
Reedene vasakpoolne päevaleht Liberation kirjutas, et Macroni sõnul tuleb koroonaviirusest tingitud majanduskriis esialgu arvatust sügavam ja prantslased peavad harjuma mõttega, et tuleb hakata töötama kauem ning pensionile saamine lükkub hilisemasse ikka – praegu on keskmine pensionilemineku vanus 62 eluaastat.
Toimetaja: Marko Tooming, Erle Loonurm