Toomas Sildam: Isamaa ei näita hambaid, vaid seda, et nad on olemas ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Helir-Valdor Seeder ja Mart Helme.
Helir-Valdor Seeder ja Mart Helme. Autor/allikas: Aurelia Minev/ERR

Oo, Isamaa näitab hambaid, olid mitmed poliitikahuvilised paaril viimasel nädalal üllatunud, jälgides Isamaa ja EKRE sõnalahinguid. Tegelikult Isamaa ei näidanud hambaid, vaid meenutas koalitsioonipartnerile, et nad on olemas, arvab ajakirjanik Toomas Sildam nädalakommentaaris.

EKRE lühike poliitiline kogemus on tekitanud selle, et nende paljude juhtpoliitikute jalad on maast õhku tõusnud, seda võib ka nimetada suurusehullustuseks, nii ütles Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder Eesti Päevalehe Joosep Tiksile. Seeder on sageli otsekohene mees, aga selline torge, et mitte öelda kõrvakiil valitsuspartneri pihta, oli ometi üllatav.

"Sobimatu toon" ja "keegi Seedri nimeline vend" olid EKRE esimehe kohalt taandunud Mart Helme kõige leebemad kommentaarid. Karmimad ennustasid Isamaa parlamendifraktsiooni lagunemist, Seederi suutmatust parteijuhi tööga hakkama saada ja kuulutasid EKRE mittenõustumist, et järgmine president võiks tulla Isamaast.

Sageli eelneb niisugune karmide sõnade virr-varr koalitsiooni lagunemisele, kui just järgmiste valimisteni pole jäänud vaid kolm kuud, nagu sotside ja Isamaa tüli puhul suhtumises ÜRO ränderaamistikku 2018. aasta lõpus.

Nüüd aga moodustas Isamaa koos Keskerakonnaga veel tõhusa liidu EKRE vastu, et suruda rahvuskonservatiivid järeleandlikkusele võõrtööliste riiki lubamise asjus ning lahendada tööjõu-mure põllumajanduses ja ehituses, ka tööstuses. Välisminister Urmas Reinsalu Isamaast oli selgelt peaminister Jüri Ratase kõrval ja vaata, kust otsast tahes, EKRE oli 6. juulil sunnitud leppima kompromissiga – valitsus taasavas Eesti piirid töö- ja õpirändeks, piirangud on minimaalsed.

Aga kuudepikkune omavaheline jauramine, et mida teha võõrtöölistega ja sellega kaasas käinud Eesti põllumeeste nörritamine näris valitsuse sisemist usaldusvaru.

Nii on EKRE uuel esimehel Martin Helmel õigus, et see ei ole hea, sest igasugused vaidlused, tülid ja teravused poliitilises koostöös söövad usalduskapitali või head tahet, mille najalt oleks palju kergem asju ajada.

EKRE juhid ei näinud ette, et nende põikpäisus puhub Isamaas järjest valjemaks küsimuse – kaua me kannatame. Avaliku arvamuse küsitlustes viie protsendi piirile langenud toetus näitab, et see valitsuserakond on kadumas teiste varju. Kuigi neil on suurt nähtavust lubavad kaitse-, välis- ja justiitsministri portfellid, mida kannavad ka mõjukad poliitikud, kes – vähemalt nii jääb mulje – mõnikord häbenevad enda seost selle koalitsiooniga.

Me oleme olemas, nii võiks nüüd üritada tõlkida Isamaa juhtide avalikku ja mitteavalikku püstitõusmist. Me tahame olla nähtavamad ega soovi jääda EKRE varju, saaks lisada.

Kui selline selgitus Isamaa juhtide tegutsemisele on õige, siis näeme koalitsioonis – kes läheb vastu järgmise aasta presidendi- ja kohalikele valimistele – veel  põnevaid hetki. Ja saame teada, kuivõrd kehtivad ka valitsusliidu kohta Martin Helme sõnad, et me elame hullumeelsel ajal.

Toimetaja: Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: