Tallinn tahab palgata arste koduvisiitide tegemiseks
Kuigi koduvisiitide tegemine on perearsti töö, tahab Tallinn sügisest panna tööle eraldi kiirabibrigaadi, mis hakkab sõitma haigete laste juurde. Perearstidele jääb Tallinna ettevõtmine arusaamatuks, sest kiirabil pole õigust retsepte välja kirjutada, ka tekitab küsimust, kuidas võimaliku koroonaohu korral tagatakse koduvisiitide tegemisel nakkusohutus.
Tallinna linn otsib arste, kes sügisel hakkaksid koos parameedikust autojuhiga tegema päevasel ajal koduvisiite. Praegu on see perearstide töö.
"See pilootprojekt on tingitud asjaolust, et arstiabi ei ole lastele alati kättesaadav. Perearst tihti koju ei tule, nädalavahetusel see teenus ei ole üldse kättesaadav ja EMO-s on tihti pikad järjekorrad," ütles Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart "Aktuaalsele kaamerale".
Murelikud lapsevanemad kutsuvad Kõlvarti sõnul ka praegu kiirabi ja koduvisiitide brigaad peaks aitama vähendada kiirabi koormust. "Me lähtume kiirabi väljakutsete statistikast ja seal on palju selliseid väljakutseid, mida tegelikult kiirabi ei peaks lahendama," tõdes linnapea.
Esialgu on kavas hakata koduvisiite tegema kuni 12-aastastele lastele. Kas koduvisiidi kõnesid hakkab vastu võtma hädaabinumber 112 või Tallinna abitelefon, pole veel selge.
Pealinnale kuulub Tallinna Kiirabi, nii on linnapea sõnul koduvisiitide tegemiseks sobiv asutus olemas. Tõsi küll, kiirabi vajab selleks juurde nii inimesi kui ka raha.
Perearstid on kriitilised
Perearstidele tuli Tallinna plaan üllatusena ja nad on selle suhtes enam kui kriitilised. Perearstide seltsi juhi Le Vallikivi sõnul on meditsiinis nii otstarbekuse kui ka nakkusriski suhtes väga tähtis, et kõik asjaosalised saaksid ühtemoodi aru, kes mida teeb.
"Meil on ikkagi väga selged ühiskondlikud kokkulepped olemas erakorralise medistiini seltsiga, et millal tuleb pöörduda perearsti poole, millal peaks patsient minema EMO-sse või kutsuma kiirabi," rääkis ta. Seda teadmist on pikemat aega püütud ka inimestele tuttavaks teha.
Perearsti sõnul tuleks ühiskonnas tervikuna väga selgelt läbi mõelda, miks mingeid asju tehakse.
"Mul oli väga kahju kiirabitöötajatest juba siis, kui nad olid sunnitud sadamas ja lennujaamas tasuta saadud kiirteste tegema, mille järelduste põhjal oleks olnud ohtlik talitada. Ja nüüd siis selline asi. See diskrediteerib kõigi tervishoiutöötajate mainet. Minu arust on see väga ohtlik tendents, et mingisugused poliitilised ja populistlikud otsused suunavad seda, mida tervishoiutöötajaid tegema sunnitakse," sõnas arst.
Vallikivi sõnul tekib võimaliku uue koroonalaine eel tõsiseid küsimusi, kuidas suudetakse vältida viiruse võimalikku levikut.
"Ma ei ole päris kindel, et ma tunneks turvalisena näiteks sellise brigaadiga, kes nakkusohtlikul ajal käib kodust kodusse. Ma ei ole väga rõõmus, kui need samad tohtrid tulevad järgmisel päeval oma põhitöökohta," sõnas ta.
Vallikivi sõnul on pealinna otsus seda arusaamatum, et perearsti infotelefonil antakse inimestele konkreetselt tema tervisest lähtuvaid soovitusi, samuti pole kodus võimalik teha ravi määramiseks ka kõige lihtsamaid analüüse, mille vastuse saamiseks kulub tervisekeskuses kümmekond minutit.
"See on meie ühiskonnas juba enne 21. sajandit kokkulepitud, et kiirabi ei kirjuta ravimiretsepte," lisas Vallikivi.
Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna juhataja Agris Koppeli sõnul sõltub retsepti kirjutamise õigus sellest, kes autos on. Eestis on kiirabis enamasti õebrigaadid ja õdedel retseptide kirjutamise õigust pole, kuigi selle õiguse andmine on olnud kõne all.
Ministeerium: plaan on tööle panna väiksemad kiirabibrigaadid
Koppeli sõnul on ministeerium koos kiirabi ja haigekassaga juba pikemat aega arutanud, kuidas inimestele paremini abi pakkuda väljaspool pere- ja eriarstide tööaega.
"Plaan on tööle panna väiksemad kiirabibrigaadid - üks meditsiinitöötaja ja parameedikust autojuht. Aga miks mitte hiljem meditsiinitöötaja ise läheks lihtsamatele väljakutsetele näiteks öisel ajal, kui ei ole vaja kolmeliikmelist brigaadi välja saata," sõnas Koppel.
Ta tunnistas, et otseselt pealinn sotsiaalministeeriumit pilootprojekti kavandamisse ei kaasanud.
"Aga nagu ma ütlesin, me oleme arutanud erinevaid võimalusi kiirabiteenuse kättesaadavamaks muutmiseks ja üheliikmeliste brigaadide rakendamine on kindlasti üks võimalusi, mida võib ka laiemalt teha kui Tallinna katsetus edukalt läheb," ütles Koppel.
Tallinna linnavalitsuse esindaja käis projekti tutvustamas terviseametis ja ameti tervishoiuteenuste osakonna juhataja Pille Saare sõnul oli neil mitmeid küsimusi ja ettepanekuid. "Samuti oli meie sõnum, et projekti tuleks kaasata ja läbi rääkida ka perearstide seltsi esindajaga," ütles Saar.
Kui projektiga alustada novembris, siis läheb see Tallinnale tänavu maksma ligi 60 000 eurot. Kõlvarti sõnul peaks järgmisest aastast see saama püsiteenuseks.
Kohalikud valimised on järgmise aasta sügisel.
Toimetaja: Merili Nael