Välisinvesteeringute taustakontrollis on veel palju vastuseta küsimusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Rohkem välisinvesteeringuid eeldab ka tõhusamat kontrolli.
Rohkem välisinvesteeringuid eeldab ka tõhusamat kontrolli. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ministeeriumid üldiselt toetavad mõtet luua mehhanism välisinvesteeringute taustakontrolliks, ent paljud küsimused on veel vastuseta. Selge pole see, keda kontrollitaks, kuidas kontrollitaks ja päris ühest vastust pole ka sellele, miks on tarvis välisinvestoreid kontrollida.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tutvustas mai lõpus oma plaani luua välisinvesteeringute taustakontrolliks ühtne mehhanism. Tagasisidena vastanud ministeeriumid kirjutasid kui ühest suust, et niisugust mehhanismi läheks tarvis. Siiski lisas justiitsminister Raivo Aeg, et väljatöötamiskavatsuses võinuks täpsemalt selgitada, milleks taustakontrolli tegema hakatakse.

Justiitsministri hinnangul vajab vastust küsimus, kui sageli on Eesti riigile välisriigi poolt või väliskapitali vahendusel majanduslikku survet avaldatud või kuidas on välisrahaga mõjutatud meie avalikku korda. "Kas tegemist on praktilise probleemiga või teoreetilise konstruktsiooniga?" küsis Aeg.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi välisinvesteeringute nõunik Margus Pae kinnitas, et näited on olemas, kuid nendest avalikult ei räägita. Niisiis rõhutas Pae, et lahendust ootab päris probleem.

"Et meil ei juhtuks olukorda, kus ühiskonna toimimise jaoks olulised teenused võiksid ühel hetkel olla sellise väliskapitali kontrolli all, mille tegelikku tausta ja motiive me ei tea. See on see peamine põhjus."

Missugused on need ühiskonna toimimise jaoks tähtsad teenused, see küsimus ootab samuti veel sisustamist. Rahandusminister Martin Helme märkis tagasisides, et olulise ettevõtte profiil tuleb täpsemalt läbi mõelda. Kui suur see ettevõte oleks, kas nende hulgas on nii osaühingud kui aktsiaseltsid, kas ainult riigi osalusega ettevõtted või ka äriühingud. Väljatöötamiskavatsuses on ühte nimekirja pandud nii kaitsetööstusettevõtted kui meediafirmad. Margus Pae ütles, et mõni ministeerium soovitas seda nimekirja kitsendada, mõni laiendada.

"See ei saa olla midagi laialivalguvat, vaid ikkagi võimalikult täpselt fokusseeritud ja piiritletud valdkondade loend, mille sees toimetavad ettevõtted on teadlikud, et nende ülevõtmiste ja osaluse muutuste kohta tuleb selline taustauuringu protsess läbi teha."

Kuidas see taustauuring täpselt käib, on samuti veel lahtine. Martin Helme märkis, et kõigi varjatud seoste tuvastamine saab olema suur väljakutse. Margus Pae ütles, et seda tööd ei jäeta ainult ministeeriumi ametnike hooleks. Tarvidusel kutsutakse appi ka julgeolekuorganid.

"No kavatsus on ikkagi võtta laiem pilt ette, et otsustusprotsessis ja menetluses oleks kaasatud kõik vajalikud osapooled, kellel on kasutada erinevat informatsiooni, et kogu see pilt nii-öelda üle välja kokku panna," ütles Pae.

Väljatöötamiskavatsuse järgi ei hakataks kontrollima ainult kolmandatest riikidest tulevaid investeeringuid. Muidu võiks niinimetatud pahatahtlik raha peituda mõne Eesti või mõne teise Euroopa Liidu riigi ettevõtte selja taha. Välisminister Urmas Reinsalu juhtis aga tähelepanu, et Euroopa Liidu üks põhialuseid on kapitali vaba liikumine, ja selle piiramisel peab olema väga tähelepanelik.

"Teisalt on siiski olemas ka Euroopa Liidu aluslepingutes vastavad põhimõtted, millele toetudes saab seda teha. Tasakaal on see võtmesõna, mis võtab kogu teema kokku, et ühest küljest me ju tahame, et Eestisse tuleks üha rohkem välisinvesteeringuid, teisest küljest me tahame, et investeeringud, mis siia tulevad, oleks kontrollitud taustaga ja selgelt äriliste kaalutlustega," selgitas Pae.

Toimetaja: Mirjam Mäekivi

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: