Eesti majanduse toimetulek viiruse teise laine korral sõltub välisturgudest ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Asfaldimassi laotamine Sargveres. Ekspertide hinnangul saab valitsus majanduslangust leevendada suuremate oinvesteeringutega ehitusse.
Asfaldimassi laotamine Sargveres. Ekspertide hinnangul saab valitsus majanduslangust leevendada suuremate oinvesteeringutega ehitusse. Autor/allikas: Olev Kenk/ERR

Eesti majanduse toimetulek koroonaviiruse potentsiaalse teise laine puhul sõltub välisturgudest. Eesti sisenõudlus on praegu hästi taastunud.

Suur osa ettevõtteid on Eestis praegu tavapärase töörütmi juurde naasnud, kuid välismaal seis nii hea pole. Eesti ettevõtlus sõltub aga palju just välisnõudlusest. Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja ütles, et selle tõttu pole ka majanduse taastumine Eestis nii kiire ning kui välisturgudel läheb halvasti, siis pole valitsusel kuigi palju võimalusi, et majandust stimuleerida.

"Neid tooteid, mida välisturgudele toodetakse, pole kuidagi riigi poolt võimalik ära osta. Siseturgu on võimalik stimuleerida, näiteks ehituse puhul tellimusi tehes, aga eksportiva sektori puhul on stimuleerimine oluliselt keerulisem ja see ei pruugigi niisugust mõju avaldada," rääkis Oja.

Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht Arto Aas kinnitas samuti, et Eesti majandus sõltub suuresti naaberriikide toimetulekust. Kui koroonaviiruse laine peaks Eestit uuesti tabama, siis on Aasa sõnul mõistlik jätkata lühiajaliste laenumeetmetega ning võimaluse piires pakkuda ka palgahüvitisi.

"Sellest on olnud palju abi. Tõsi, see on väga kallis ja praegu Töötukassal endal selleks enam reserve pole. Lühiajaliselt kindlasti oleks tark riigil suurendada investeeringuid, on see siis teedeehitus, taristu- või elamuehitus. See aitaks ka meie ehitus- ja tööstussektorit, mis esimesest koroonalainest tuli päris kenasti läbi, aga nende jaoks on just aasta teine pool ebaselgem ja riskid on suuremad," tõdes Aas.

Oja sõnul oleneb palgahüvitiste maksmine potentsiaalse teise laine ulatusest, kuid kahtlemata olid praegu nende maksmiseks soodsamad olud. Küll aga on kindlasti vaja kaubanduskanalid lahti hoida, sest nõudlust jätkuvalt on.

"Näiteks kui reisimiseks olid lennuliinid kinni, siis osa kaupu, mis võisid liikuda nende samade lennukitega, ei pruukinud liikuda. Selline transpordikanalite lahti hoidmine ja ka ühisturu toimimises hoidmine on väga oluline. Need on põhilised asjad, millega riik saab tegeleda, et institutsioonid ja ärikeskkond jätkuvalt toimiksid, vaatamata viiruse olukorrale meil või kaubanduspartnerite juures," rääkis Oja.

Puiduettevõtte Tarmeko juht Jaak Nigul ütles, et kui riik võtab laenu ning maksab tööandjatele toetusi, siis aitab see vaid lühiajaliselt ja pikaajaliselt peavad just ettevõtted laenu taas kinni maksma.

"Ettevõtetele tullakse kosja meie endi raha eest. Kas see on ettevõtetele pikas perspektiivis abiks? Minu arvates kindlasti ei ole. Kui riik tahaks tegelikult ettevõtjaid aidata, siis tuleks riigipalgaliste arvu vähendada 25 000 – 30 000 inimese võrra ja need on ka need kohad, mida tegelikult vaja ei ole, sest hädavajalike hulka neid mitte kuidagi ei õnnestu panna, neid kohti lihtsalt ei ole. Siis tekiks inimesi, kes tuleksid kasvõi maasikaid korjama," rääkis Nigul.

Oja sõnul tuleb kindlasti avalikus sektoris teatud kohtades kokku hoida, kuid suur kärbete tegemine majandusolukorda lühiajaliselt paremaks ei teeks.

"Pigem on mõistlik küsida, kas mingid kulutused, mida on siin plaanitud, kas need on ikka vajalikud kriisi leevendamiseks või tehakse need mingisugustel muudel eesmärkidel, mida tingimata vaja ei ole," leidis Oja.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: