Õppelaenu jääk väheneb iga-aastaselt ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Raha.
Raha. Autor/allikas: ERR

Mai lõpul oli riigi poolt garanteeritud õppelaenu jääk 60,1 miljonit eurot, mis on ligi 17 protsenti vähem kui möödunud aasta mais. Kommertspangad teenivad enda jaoks sisuliselt riskivabalt tootelt aastas pea kolm miljonit eurot tulu.

Koguseliselt on kommertspankadel praegu välja antud 28 601 riigi poolt tagatud õppelaenu. Eesti Panga statistika kohaselt on õppelaene välja antud 60,1 miljoni euro ulatuses. 

Pangad annavad vastavalt seadusele viieprotsendilise intressiga õppelaenu enda krediidiressursi arvelt. Riik tagab pankadele aga laenu kogu selles usalduses, ehk selle pakkumine on pankadele riskivaba. See tähendab, et kommertspangad teenivad iga-aastaselt laenujäägilt tulu praeguse seisuga kokku keskmiselt kolm miljonit eurot. 

Viimasel õppeaastal sai õppelaenu taotleda üheks aastaks 2500 eurot, samal tasemel püsib see ka järgmisel aastal.

Õppelaenude turgu juhib Eestis Swedbank. Swedbanki erakliendi väikefinantseerimise ja liisingu osakonna valdkonnajuhi Gätlyn Mägi sõnul on pank andnud laenu ligikaudu 18 000 kliendile ning Swedbankist võetud õppelaenude kogujääk on juuni lõpu seisuga ligikaudu 37 miljonit eurot. 

"Antud statistikast lähtuvalt võime öelda, et õppelaenu vajadus on langevas trendis," sõnas Mägi. 

Õppelaenu on taotlemiseks on tudengil kaks võimalust. Esiteks saab laenu taotleda kinnisvara tagatisel, peamiselt kasutavad taotlejad aga võimalust võtta laenu käenduse alusel, sel juhul on vaja tudengil kahte käendajat. Kinnisvara tagatisel antud õppelaenud moodustavad kogu õppelaenu jäägist 421 laenu, ülejäänud 27 795 laenu on antud välja käenduse alusel. 

Lisaks nendele on Eesti Panga statistika alusel tagasimaksmisel 385 laenu, mis on ilma tagatiseta. Keskpanga teatel on tegemist õppelaenudena käsitletavate toodetega, mis ei ole seotud riiklike õppelaenudega. Sel juhul sõltuvad tingimused puhtalt pangatoote tingimustest ja tagatis pole alati nõutav.

Ka SEB erasegmendi müügijuhi Evelin Tammearu sõnul on õppelaenu populaarsus viimastel aastatel oluliselt kahanenud. 

"Sellel on mitu põhjust: õpilaste arvu vähenemine, üldine finantskirjaoskuse kasv, perede üleüldine heaolu kasv, mis võimaldab toetada noore inimese õpingute finantseerimist. Kindlasti mõjutab õppelaenude populaarsust ka riigis loodud õppetoetuste ja stipendiumite süsteem," rääkis Tammearu. 

Õppelaenude negatiivset trendi iseloomustab Tammearu sõnul hästi üleüldine statistika, mille järgi vähenes Eesti pankade õppelaenu portfelli jääk 2018/2019 õppeaastal võrreldes 2013/2014 õppeaastaga üle kahe korra ehk 151 miljonilt eurolt 65 miljoni eurole. 

"Õppelaen on samas endiselt vajalik teatud kliendisegmendi jaoks, näiteks tasulist kõrgharidust omandavatele ja välismaal õppivatele õppuritele, samuti aga vähekindlustatud peredest pärit üliõpilastele," sõnas ta. 

SEB Panga hinnangul ei vasta õppelaen praegusel kujul enam õppurite vajadustele ja ootustele ning vajaks seetõttu uuendamist.  

Varasemalt õppelaenu pakkunud Coop Pank ja Luminor lõpetasid mõned aastad tagasi selle laenu pakkumise. Kõige uuem tegija Eesti õppelaenuturul on LHV pank, mis on õppelaenu pakkunud praeguseks alles kaks aastat. Panga eraisikute finantseerimise osakonna juhi Catlin Vatseli sõnul on nende pangas õppelaenude väljastamine kasvutrendis. Täpseid numbreid laenude osas pank aga ei avalda. 

Toimetaja: Barbara Oja, Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: