Arhitektuuriväärtuste omanikud ärgitavad riiki rohkem EL-i raha kasutama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Voltveti mõisa saal. RKAS on mõisa müüki pannud
Voltveti mõisa saal. RKAS on mõisa müüki pannud Autor/allikas: RKAS

Eesti Mõisate Ühenduse, Eesti Mõisakoolide Ühenduse, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Omanike Keskliidu ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad tegid kultuuriministrile ettepaneku Eesti arhitektuurse kultuuripärandi rahastamise aruteluks.

"Teeme ettepaneku kultuuriminister Tõnis Lukasel kutsuda kokku temaatiline ümarlaud riigieelarve ja Euroopa Liidu arhitektuurilise kultuuripärandi toetamiseks struktuurivahendite kasutamise võimaluste ning võimalike alternatiivsete toetusmeetmete väljatöötamise arutamiseks," seisab pöördumises.

Pöördumise põhjusena on välja toodud tõsiasi, et kolmandik Eesti kaitsealusest ehituspärandist on halvas või avariilises seisus, kuid võimalikud riiklikud toetused on jäänud pärast 2007. aastal tehtud kärpeid samale tasemele. Kirja kohaselt ei ole kultuuripärandi hoidmine sellisel kujul enam jätkusuutlik, kaob osa piirkondade märgilisust kajastavaid objekte ning oluliselt väheneb regionaalne kultuuriline ja majanduslik atraktiivsus.

Euroopa Liit on võimaldanud arhitektuurse kultuuripärandi kaitse tagamiseks kasutada struktuurifondide vahendeid läbi mitme eelneva rahastusperioodi, mida Eesti riik aga sihtsuunitlusega seni kasutanud ei ole.

Eesti Omanike Keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna ütles ERR-ile, et valdkond on krooniliselt alarahastatud.

"Riigieelarve kontekstis on see toetussumma, mis on olnud selline 1,5 miljonit eurot aastas, suurusjärgus 0,0025 protsenti. See valdkond on niivõrd alarahastatud olnud nagu me kultuurisektor tervikuna. Samas põhiseadus ütleb, et Eesti riigi eesmärk on rahvuse ja kultuuri säilitamine. Need prioriteedid peaks kajastuma ka riigi eelarves," leidis Pärna.

Ta tõi näiteks projekti vanade hoonete katuste taastamiseks, mille toetussumma 200 000 eurot läks jagamisele 17 taotleja vahel, aga taotlusi tuli 800 000 euro ulatuses. Need näitavad Pärna hinnangul stabiilset defitsiiti riigitoetustes, sest kui võtta summa, mis üksiktaotlejani jõuab, ei ole see kaugeltki piisav vana hoone restaureerimiseks.

Pärna selgitas, et mälestiste renoveerimine ja korras hoidmine on mitu korda kallim kui tavapärase hoone remont ja korrashoid. Tema sõnul võiks riik omanikule korvata objekti rahvuslikuks monumendiks märgistamisega seatud kitsendustest tingitud lisakulud, kuid toetus ei pea tulema ilmtingimata Eestist.

"Küsimus on see, et me ei oska ära kasutada piisavalt Euroopa Liidu vahendeid kultuuripärandi korrashoiul. See ei pruugi ju tulla ainult Eesti maksumaksja taskust, vaid Eesti kultuuripärand on ühtlasti ju ka Euroopa kultuuripärand," põhjendas Pärna pöördumise tagamaid.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Merilin Piipuu ütles ERR-ile, et ettepanek on niiöelda lauale jõudnud ja ministeerium on sellega igati nõus.

"Sellele olukorrale tuleb leida lahendus, nii lühikeses kui pikas perspektiivis," kinnitas Piipuu, et ettepanek on vastu võetud ja vastavalt üleskutsele püütakse arutlusteni jõuda augustikuus.

Piipuu täpsustas, et kaudselt on Euroopa Liidu abi siiski kultuuriväärtusteni jõudnud.

"Ma pean silmas erinevaid programme, mis on regionaalsed investeeringud. Kui kohalik kogukond ja kohalik omavalitsus otsustab, et see regionaalne investeering on mõni pärandiobjekt, siis ta on rahastust saanud," täpsustas ta ning lisas, et lähtutud on prioriteetidest.

Kui suur peaks olema riigi ja omaniku mälestiste korrashoidu panustamise vahekord, ütles Piipuu leidis, et nii riigi kui omaniku vastutus on ühine.

"See saab toimida ainult koostöös," ütles ta, kuid lisas, et iga päev tehakse tööd selle nimel, et riigi toetused oleksid suuremad.

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: